Keeleteadlased Karl Pajusalu ja Liina Lindström vestlevad juubelite ja väikekeelte teemadel

Sel suvel on eesti ja üldkeeleteaduse instituudis mitu tähtsat juubelit. 20. juunil tähistas Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu oma 60. sünnipäeva ning tulemas on ka teine tähtis juubel 24. juulil, mil Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström tähistab oma 50. sünnipäeva. Keele ja Kirjanduse palvel intervjueerisid juubilarid teineteist ja vestlesid neile mõlemale südamelähedasel teemal -  kohalikud väikekeeled.

Karl Pajusalu märkis, et haruldaste keelte ja keelendite juurde on ta jõudnud tegelikult tänu imetlusele ja loomulikult tänu murde­õppejõu Aino Valmeti juhendamisele. Pajusalu sõnul on tänapäeval oluline toetada kõiki ohustatud keeli ja keelevariante, eriti lõunaeesti keelt, mis omab rikkalikku kirjakeele traditsiooni ja on vanim akadeemiline läänemeresoome keel. Pajusalu rõhutab, et kõik piirkondlikud keeled väärivad tuge ning keele mitmekesisus on midagi väärtuslikku, mida tuleb hoida.

Liina Lindström on omakorda uurinud morfosüntaktilist varieerumist eesti keeles ja murretes ning huvitub keele valikute põhjustest ja kasutuskontekstidest. Ta toob esile, et eesti keel on elav ja muutuv keel ning keele varieerumise uurimine on endiselt arengujärgus.

Mõlemad keeleteadlased rõhutavad vajadust täiendatud eesti keele grammatika järele, mis arvestaks keele varieerumist ja annaks ülevaate keele vormide vaheldumisest. Samuti rõhutatakse ohustatud keelte säilitamise tähtsust ning vajadust toetada neid keeli ja kultuure. Liina Lindström on olnud seotud seto keele projektiga ja tuginedes oma kogemusele rõhutab, et keele päästmine nõuab pingutusi kogukonnalt endalt ning suuremat tuge riigilt.

Tänuväärse algatusena on käimas põliskeelte kümnend, mis on ellu kutsutud selleks, et neid keeli märgata ja neile tuge pakkuda. Liina on tegelenud näiteks võro ja seto keelega, mis on mõlemad end tänaseks põliskeeleks kuulutanud.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et keele mitmekesisus on väärtuslik ressurss ning ohustatud keelte säilitamine nõuab kiiret sekkumist ja tuge nii kogukondadelt kui ka riigilt.

Loe täispikkuses intervjuud Keelest ja Kirjandusest.