25. septembril toimus TÜ raamatukogus digihumanitaaria arutlusring, kus arutleti digihumanitaaria õpetamise üle ülikoolis ning otsiti koostöövõimalusi. Arutelu lõppedes jõuti mitme konkreetse ideeni, kuidas TÜ saaks panustada mäluasutuste jaoks vajaliku tööjõu ettevalmistamisesse.
Üritusel osalesid mäluasutuste esindajad Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Rahvusraamatukogust, Meremuuseumist, Rahvusarhiivist ja TÜ raamatukogust, Kultuuriministeeriumi ning TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna esindajad.
Arutlusringile eelnes lühike ülevaade digihumanitaaria õppimisvõimalustest TÜ-s. Arutlusringi fookuses olid pädevused, mis on nii mäluasutuste kui ka tööandjate jaoks kriitilise tähtsusega. Selgelt tuli esile erialateadmiste ja digipädevuste olulisus. Eriliselt tähtsaks on muutunud andmehaldusega seotud oskused ja teadmised, näiteks andmebaaside loomine ja haldamine, andmehaldusega seotud õiguslikud küsimused ning andmete ja kogude visualiseerimine. Mäluasutused näevad oma tulevasi töötajaid kui innovaatilisi projektijuhte ja tootearendajaid. Võtmeküsimus on kogude ja andmebaaside sisu edastamine kasutajatele – info lihtne ja tõhus kättesaadavus.
Arutelu lõppedes jõuti mitme konkreetse ideeni, kuidas TÜ saaks panustada mäluasutuste jaoks vajaliku tööjõu ettevalmistamisesse. Välja käidi andmehäkatoni idee, uurimistöö teemade ja praktikakohtade pakkumine. Järelmõttena jäi kõlama, et sellise formaadi ja seltskonnaga arutlusringid võiksid toimuda regulaarselt. Koostöö ülikoolide ja mäluasutuste vahel loob tulevikukindlust meie keele, kultuuri ja ajaloo säilitamisel.