Emakeeleolümpiaadi võistlejad
Autor:
Katrin Leppik
39. emakeeleolümpiaadi lõppvoorus lahendasid võistlejad eesti keele hääldusega seonduvaid ülesandeid
Tänavuse emakeeleolümpiaadi teema oli „Eesti keele hääldus”. Olümpiaadi lõppvoor toimus 8. märtsil Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. Lõppvooru kutsuti 79 õpilast eri vanuseklassidest üle kogu Eesti. Lõppvoorus tuli 7.–8. klassil lahendada 10 ülesannet ning 9.–10. ja 11.–12. klassil 12 ülesannet, mille eest oli võimalik saada vastavalt 85, 95 ja 95 punkti. Iga klassi viit paremat autasustati 9. märtsil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.
Olümpiaaditöö ülesanded käsitlesid erinevaid teemasid. Noorima vanuseastme õpilased said lugeda fonatsioonitüüpide ja käriseva hääle kohta, keskmine ja vanim vanuserühm aga mõtisklesid buba-kiki efekti ja häälikute ning kujundite seoste üle. Osalejatel tuli ka arutleda, millistel juhtudel ja kuidas erineb kirjapilt hääldusest. Ülesannete lahendamisel said osalejad tutvuda ka erinevate seadmetega, mida häälduse uurimisel kasutatakse, näiteks palatograaf ja pilgujälgimise seade ning tõlgendada nende seadmetega kogutud andmete põhjal tehtud jooniseid.
Samuti said õpilased analüüsida rootsi ja vene keele mõju eesti keele hääldusele ning tuua välja kõrvalekaldeid eesti keelele omasest hääldusest. Olümpiaadiülesannetes oli vaja uurida ka sugulaskeelte hääldust, nt isuri ja võru keele vokaalharmooniat ja liivi keele häälikumuutusi.
Osalejad said süveneda põhjalikumalt ka eesti keele diftongidesse ja vokaalidesse ning mõtiskleda eesti keele väldete üle. Ühes ülesandes tuli mõelda intonatsioonile ja selle rollile erinevates suhtlusolukordades. Kõigil vanuseastmetel tuli lahendada spektrogrammide ja nädalapäevade mõistatus, kus igale spektrogrammile oli vaja leida vastav nädalapäev. Pikemalt saab olümpiaadiülesannete kohta lugeda Oma Keele sügisnumbrist.
Pärast olümpiaaditööde lahendamist said õpilased osaleda kolmes töötoas „Noored kui eesti keele suunamudijad”, „Ega naer ei ole naljaasi: naerust eesti suulises keeles”, „Artikulograafi kasutamine häälduse uurimiseks” ning õhtusel meelelahutusüritusel.
9. märtsi hommikul tutvustati õpilastele ülesannete lahendusi ning liiguti üheskoos Taru Ülikooli muuseumi valgesse saali. Teel muuseumi peatuti Toomemäel, kus asetati Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde lilled poeedi saabuva sünniaastapäeva puhul ning tutvustati eesti ja soome-ugri bakalaureuseõppekava üliõpilaste rebaste ristimise tavasid.
Emakeeleolümpiaadi lõppvooru tulemuste osas on välja toodud iga vanuseklassi parim.
Vaata kõiki tulemusi: teaduskooli lehel.
7. klassi arvestuses saavutas:
1. koha Tallinna Reaalkooli õpilane Inger Jürgenson (75,83p), juhendaja Kristi Koit;
2. koha Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane Elis Paugus (68p), juhendaja Kalle Viik;
3. koha Saue Kooli õpilane Mona Ojamäe (64,33p), juhendaja Laura Saaremäe.
8. klassi arvestuses saavutas:
1. koha Tartu Veeriku Kooli õpilane Elis Lukner (76p), juhendaja Kristiina Järve;
2. koha Tartu Kivilinna Kooli õpilane Markus Vurm (72p), juhendaja Annika Rebane;
3. koha Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane Diora Aleksandra Virak (71,5p), juhendaja Krista Nõmmik.
9. klassi arvestuses pälvis:
1. koha Tartu Hansa Kooli õpilane Laura Kirk (79,5p), juhendaja Merike Kütt;
2. koha Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilane Sandra Mikk (77p), juhendaja Kristel Vaiksaar;
3. koha Tallinna Reaalkooli õpilane Kaspar Teede (76,5p), juhendaja Tiia Niggulis.
10. klassi arvestuses saavutas:
1. koha Mia-Liis Ristal (80,5p) Pärnu Koidula Gümnaasiumist, juhendaja Reet Kund;
2. koha Nele Pajula (74p) Tallinna 21. Koolist, juhendaja Eda Kauksi;
3. koha Natasha Mi Lehis (73p), Hugo Treffneri Gümnaasiumist, juhendaja Karin Soodla.
11. klassi arvestuses saavutas:
1. koha Ats-Artur Ploomipuu (82p) Hugo Treffneri Gümnaasiumist, juhendaja Age Salo;
2. koha Ranno Valk (78p) Jõgevamaa Gümnaasiumist, juhendaja Merle Ojamets;
3. koha Karoli Maria Kraue (77,5p) Tallinna Reaalgümnaasium, juhendaja Anu Kell.
12. klassi arvestuses saavutas:
1. koha Pärtel Tonka (85p) Gustav Adolgi Gümnaasiumist, juhendaja Ülle Salumäe;
3. koha saavutas Jakob Vilhelm Maikalu (79,5p) Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, juhendaja Sirje Ääremaa.
39. emakeeleolümpiaadi korraldamist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Sihtasutus, Emakeele Selts ja Tartu Ülikooli kirjastus ja koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool.
