39. emakeeleolümpiaadi lõppvoorus lahendasid võistlejad eesti keele hääldusega seonduvaid ülesandeid

Tänavuse emakeeleolümpiaadi teema oli „Eesti keele hääldus”. Olümpiaadi lõppvoor toimus 8. märtsil Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. Lõppvooru kutsuti 79 õpilast eri vanuseklassidest üle kogu Eesti. Lõppvoorus tuli 7.–8. klassil lahendada 10 ülesannet ning 9.–10. ja 11.–12. klassil 12 ülesannet, mille eest oli võimalik saada vastavalt 85, 95 ja 95 punkti. Iga klassi viit paremat autasustati 9. märtsil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.

Olümpiaaditöö ülesanded käsitlesid erinevaid teemasid. Noorima vanuseastme õpilased said lugeda fonatsioonitüüpide ja käriseva hääle kohta, keskmine ja vanim vanuserühm aga mõtisklesid buba-kiki efekti ja häälikute ning kujundite seoste üle. Osalejatel tuli ka arutleda, millistel juhtudel ja kuidas erineb kirjapilt hääldusest. Ülesannete lahendamisel said osalejad tutvuda ka erinevate seadmetega, mida häälduse uurimisel kasutatakse, näiteks palatograaf ja pilgujälgimise seade ning tõlgendada nende seadmetega kogutud andmete põhjal tehtud jooniseid.

Samuti said õpilased analüüsida rootsi ja vene keele mõju eesti keele hääldusele ning tuua välja kõrvalekaldeid eesti keelele omasest hääldusest. Olümpiaadiülesannetes oli vaja uurida ka sugulaskeelte hääldust, nt isuri ja võru keele vokaalharmooniat ja liivi keele häälikumuutusi.

Osalejad said süveneda põhjalikumalt ka eesti keele diftongidesse ja vokaalidesse ning mõtiskleda eesti keele väldete üle. Ühes ülesandes tuli mõelda intonatsioonile ja selle rollile erinevates suhtlusolukordades. Kõigil vanuseastmetel tuli lahendada spektrogrammide ja nädalapäevade mõistatus, kus igale spektrogrammile oli vaja leida vastav nädalapäev. Pikemalt saab olümpiaadiülesannete kohta lugeda Oma Keele sügisnumbrist.  

Pärast olümpiaaditööde lahendamist said õpilased osaleda kolmes töötoas „Noored kui eesti keele suunamudijad”, „Ega naer ei ole naljaasi: naerust eesti suulises keeles”, „Artikulograafi kasutamine häälduse uurimiseks” ning õhtusel meelelahutusüritusel.

9. märtsi hommikul tutvustati õpilastele ülesannete lahendusi ning liiguti üheskoos Taru Ülikooli muuseumi valgesse saali. Teel muuseumi peatuti Toomemäel, kus asetati Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde lilled poeedi saabuva sünniaastapäeva puhul ning tutvustati eesti ja soome-ugri bakalaureuseõppekava üliõpilaste rebaste ristimise tavasid.