20. muutuva keele päev
Keel muutub ja annab püsivalt põhjust oma muutumise üle arutleda – juba kahekümnendat sügist toimub muutuva keele teemapäev. Üritust korraldatakse alates 2005. aastast vaheldumisi Tallinna ja Tartu ülikoolis. Tänavune muutuva keele päev toimub 22. novembril TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
Teemapäeval kõlavad ettekanded järgmistel teemadel:
• varieerumine ja muutused grammatikas, sõnavaras, semantikas ja pragmaatikas
• grammatiseerumine, leksikaliseerumine ja pragmatiseerumine
• muutused ja varieerumine registrites
• keelte ja keelevariantide vahelised mõjutused
• tüpoloogilised ja areaalsed muutused keeltes
• keeleõpetuse, -keskkonna, -kasutuse jm valdkondade vahelised suhted ja mõju
• keele omandamine esimese või teise keelena
• keele roll ja muutumine suurtel keelemudelitel põhinevate rakenduste ajastul
Ürituse üldsektsiooniga paralleelselt toimuvad töötoad.
Töötoad
Sellest õppeaastast algas Eestis üleminek eestikeelsele haridusele. Seetõttu on eesti keele kui teise keele omandamisega seotud teemad senisest enam nii hariduspoliitikute, õpetajate kui ka lingvistide huvi keskmes. Vaatamata teema aktuaalsusele napib eesti keele kui teise keele omandamist ja õpetamist käsitlevaid uurimusi. Eriti vähe on uuringuid noorte keeleõppijate eesti keele oskuse arengu kohta. Samuti on alauuritud grammatiliste struktuuride omandamisega seotu. Ometi ei ole õppijakeele uuringutest saadav info tähtis mitte ainult teoreetilisemat laadi teadmiste lünkade täitmiseks, vaid ka õppematerjalide koostamisel ja koolitustegevuse planeerimisel.
Tööpajasse on oodatud ettekanded eesti keele omandamise kohta eri vanuses õppijate näitel, eesti keele kui esimese ja kui teise keele omandamise võrdlusi, samuti grammatika ja leksikaalsete vahendite omandamise kohta. Ootame ka ettekandeid, milles vaadeldakse eesti keele kui teise keele õpetamist nii kitsamalt õpetaja või kasutatavate meetodite kui ka laiemalt näiteks koolis rakendatava keeleõppemudeliga suhestatuna. Lisaks on oodatud ettekanded mitme keele omandamisega seotud teemadel, näiteks selle kohta, kuidas mahuvad eesti keele kõrvale ära muud keeled, sh lapse ema-, kodu- või päritolukeel.
Korraldaja: Reili Argus (reili.argus@tlu.ee)
Lõunaläänemeresoome keeled ja keelevariandid (eesti, lõunaeesti, liivi, vadja, nende murded ja keelesaared) moodustavad osa Läänemere keeleareaalist, mida iseloomustavad hajusalt jagunevad ühisjooned, uurali ja indoeuroopa keelte vahelised kontaktid ning vahelduvalt nii lääne kui ka ida kultuuriruumi mõju. Uurali keeltena on lõuna-läänemeresoome keeled mitmeski mõttes ebatüüpilised: neile on omane näiteks kolmene kvantiteediopositsioon, SVO-põhisõnajärg, evidentsiaalsuse vormivahendid ja markerita genitiiv. Milliseid sarnasusi ja erinevusi, nende levikut ja muutustendentse võime aga leida lõuna-läänemeresoome piirkonna sees? Kuidas keelenähtused lõuna-läänemeresoome keeltes või murretes varieeruvad ja muutuvad ning mis mõjurite toimel? Mida ühist ja mida erinevat on lõuna-läänemeresoome keeltel-murretel ning võrdluses sugulas- ja kontaktkeeltega? Milliseid mikroareaale saab keelejoonte leviku põhjal siinses piirkonnas esile tuua?
Eeltoodud ja paljud muudki küsimused kutsuvad arutlema. Ootame töötuppa ettekandeid, mis käsitleksid lõuna-läänemeresoome keelte/murrete sarnasusi ja erinevusi, püsivust, muutumist ning varieerumist eri vaatenurkadest, keskendudes eri keeltele/murretele või kogu piirkonnale, mõnele keelenähtusele, keelesüsteemi osale või keelesüsteemile tervikuna.
Töötuba korraldab projekti PRG2184 „Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“ (projektijuht Karl Pajusalu) töörühm.
Korraldajad: Karl Pajusalu (karl.pajusalu@ut.ee) ja Helle Metslang (helle.metslang@ut.ee)
Reedeklubi on saanud alguse professor Helle Metslangi juhendatavate Tallinna Ülikooli kraadiõppurite tööde ühisaruteludest, mille kohta on esimene kirjalik ülestähendus 15. oktoobrist 2004. Tallinnas kord kuus reedeti kogunev informaalne arutlusring pakub tagasisidet ja küünarnukitunnet lingvistikaalases uurimistöös, ennekõike väitekirjauurimuste tegemisel ja artiklite publitseerimisel. 20 aasta jooksul on reedeklubiliste ringi kuulunud 36 osalejat Tallinna ja Tartu ülikoolist ning Eesti Keele Instituudist. Doktoriväitekirja on kaitsnud 20 reedeklubilist, nende seast on võrsunud 3 põlvkonda. Reedeklubis arutatul on eesti lingvistikale ka laiem mõju. Olulisim teoks saanud mõte on Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutamine.
Töötoa eesmärk on anda ülevaade reedeklubiliste uurimisteemade ja -meetodite dünaamikast (tänapäeva eesti keele morfosüntaks, leksikoloogia ja leksikograafia, esimese keele omandamine, teise keele omandamine, kontrastiivne keeleuurimine, vana kirjakeel, korpuslingvistika, nimeuurimine, foneetika). Ettekanded tutvustavad käsil olevate ja ka juba kaitstud doktoriväitekirjade eesmärke ja probleemistikku.
Korraldaja: Maria-Maren Linkgreim (mariamaren.linkgreim@gmail.com)
Korraldajad: Helle Metslang (Tartu Ülikool), Ilona Tragel (Tartu Ülikool), Reili Argus (Tallinna Ülikool), Nele Karolin Teiva (Tartu Ülikool)
