Keeleteadlaste külalistunnid ja töötoad koolidele
Instituut pakub teadlaste külalistunde ja töötube koolidele: kool võib mõne meie keeleteadlastest endale külla kutsuda rääkima ja töötuba läbi viima just sel teemal, mis kooliperele huvi pakub.
Külalistundide ettevalmistamisel lähtutakse õpetajate ettepanekutest ja vajadustest ning lektoriks leitakse oma ala parimad. Töötuba või lühiloeng võib olla suunatud kas kogu kooliperele või õpilaste konkreetsele vanuserühmale.
Külalistunnid on koolidele Haridus- ja Teadusministeeriumi toel tasuta.
Keeleteadus on mitmekülgne valdkond, mistõttu on koolidele pakkuda lai valik teemasid. Valiku võib teha ette antud loetelust (vt allpool), kuid lisaks on oodatud konkreetsed ettepanekud tellijalt. Külalistunni pikkus kujuneb kokkuleppel, tunnist-paarist nelja-viieni. Teemasid saab tellida ka veebipõhistena. Täiendame teemade nimekirja pidevalt.
Meie eesmärk on väärtustada emakeelt, populariseerida keeleteadust ja instituudi erialasid.
Palume koolidel julgelt oma huvist keeleteadlaste külalistundide vastu anda teada meie projektijuhile Kirsi Laanesoole aadressil kirsi.laanesoo-kalk@ut.ee.
Eesti keel avalikus ruumis
Lektor Riina Reinsalu
Avalikus ruumis liikudes puutume kokku mitmesuguste tekstidega, mille hulka kuuluvad näiteks viidad, sildid, teated, reklaamid ja kuulutused. Kuigi tekstide vahendusel toimuv avalik suhtlus peaks põhinema vastastikusel mõistmisel ja lugupidamisel, mis avaldub ka keelekasutuses, on olukord mõnikord vastupidine. Miniloengus viiakse õpilased mõttelisele ringkäigule mööda Eestit, pakkudes neile huvitavaid näiteid avaliku ruumi tekstide kohta ja andes seeläbi ainest aruteluks.
Eesti keeled
Kaasprofessor Kristiina Praakli
Eestis kõneldakse emakeeltena üle 200 keele. Kuidas ja miks on Eesti keeleala viimastel aastakümnetel muutunud? Milliseid keeli siin kõneldakse? Millest räägib keeleala keeleteadlastele?
Eesti keel Euroopas ja maailmas
Kaasprofessor Madis Arukask
Milline on eesti keele olukord globaalses plaanis teiste keelte kõrval? Mis teeb eesti keele teistsuguseks võrreldes muude Euroopa keeltega? Aga sarnaseks? Pärast loengut on õpilastel võimalik kontrollida oma teadmisi põnevas viktoriini vormis.
Eesti keel teiste keelte seas ja lingvistikaolümpiaad
Lektor Miina Norvik ja üliõpilased
Loengus näitame, mida põnevat on erinevatest maailma keeltest leida ning millisena eesti keel paistab teiste keelte taustal. Tutvustame mitmesuguseid huvitavaid keelelisi nähtusi ja arutleme keeltevaheliste sarnasuste/erinevuste üle. Näiteks uurime, miks on mõnes keeles oluline, kas kõneleja, kes sündmust kirjeldab, nägi seda pealt või hoopiski kuulis; kuidas on seotud omavahel number 9 ja õlavars oksapamini keeles; kuidas tehiskeeled, viipekeeled erinevad loomulikest/kõneldud keeltest jne. Ühtlasi peatume lingvistikaolümpiaadil, andes juhiseid olümpiaadiks valmistumise kui ka ülesannete lahendamise kohta. Soovi korral on võimalik juurde tellida ka lingvistikaülesannete töötuba, mille käigus õpime ülesandeid lahendama ja arutleme neis leiduvate keeleliste nähtuste üle. Üldjuhul saadame mõni päev enne tunni toimumist paar ülesannet ette, et õpilased jõuaksid nendega ka ise natuke tutvuda.
Foneetikast ja õ-st
Kaasprofessor Pire Teras
Keeleuurijalegi võivad tulla kasuks näiteks anatoomia- või füüsikaalased teadmised. Loengus otsitakse koos vastuseid mitmetele küsimustele. Mis teadusharu on foneetika ehk hääldusõpetus? Mida ja kuidas foneetika uurib? Milline kokkupuude on foneetikal füüsikaga? Aga anatoomia ja füsioloogiaga? Mida kõike võib foneetik öelda eesti keele täishääliku õ kohta?
Juutuuberite keel: kas Estonglish?
Aive Mandel
Töötoas räägime, mis iseloomustab Eesti sisuloojate keelekasutust ja keelehoiakuid. Analüüsime videotest pärinevate keelenäidete põhjal, kui palju ja mille jaoks kasutavad sisuloojad inglise keelt, mil määral peegeldab nende keelekasutus noorte keelt laiemalt ning milline roll on noortel ja inglise keelel keelemuutuses.
Keel ja poliitika
Professor Birute Klaas-Lang
Loengus käsitletakse keele ja poliitika vahelisi seoseid nii minevikus kui tänapäeval. Tähelepanu keskmes on küll eesti keel oma ühiskondlik-poliitilises kontekstis, kuid teemakohaseid tähelepanekuid antakse lisaks nii lähedalt kui kaugelt.
Keelejuttu võro keelen
Lektor Sulev Iva
Võru, seto ja mulgi keel – mis neil vahet on? Kas oled kuulnud tartu keelt? Miks on võru keeles nii palju täpitähti? Kas võru porgand on juurvili? Kas q on kuu? Arutame keeleasju ja proovime, kui hästi võru keelest aru saad.
Kuidas sa räägid? Eesti teismeliste keelest ja selle uurimisest
Kaasprofessor Virve-Anneli Vihman
Teismelised on leidlikud ja loovad keelekasutajad. Arutleme üheskoos, mis iseloomustab tänaste teismeliste keelt, miks see on keeleteadlaste jaoks põnev ja oluline teema ning kuidas teadlased noorte keelekasutust uurivad.
Kuidas uurida viisakust?
Professor Renate Pajusalu
Viisakus on ühiskondlik nähtus, mis väga paljuski reguleerib meie käitumist. Suur osa viisakusest avaldub keelelistes valikutes. Kas pöörduda vestluspartneri poole sina- või teievormis; millist sõnavara kasutada; kuidas väljendada palvet nii, et mitte olla liiga pealtükkiv – need on ainult mõned keelelised valikud, mida kõnelemisel ja kirjutamisel peame tegema. Loengul antakse ülevaade viisakusest keeleteadlase pilgu läbi ja vaadeldakse, milliste meetoditega keeleteadus seda uurida saab.
Kuidas väikesed lapsed keelt omandavad?
Kaasprofessor Virve-Anneli Vihman
Väikesed mudilased tunduvad õppivat oma emakeele selgeks ilma raskusteta, samas kui kooliõpilased peavad vaeva nägema ja tuupima, et teisi keeli õppida. Miks see nii on ja mis on siis erinevus emakeele ja teiste keelte vahel? Kuidas teadlased uurivad väikeste laste keeleteadmisi ja mida me teame sellest, kuidas lapsed emakeelt omandavad? Lühiloengus ja arutelus avame pilgu põngerjate keeleteadmistele ja sellele, kuidas teadlased lähenevad lastele, keda ei saa panna eksameid kirjutama.
Käsud ja palved suulises suhtluses
Teadur Andriela Rääbis
Töötoa esimeses osas tutvustatakse lühidalt suulise kõne uurimist Eestis. Praktilises osas vaadeldakse käskude ja palvete sõnastamise võtteid ning otsitakse põhjusi, miks valitakse pehmem või kategoorilisem vormistusviis.
Mida tehakse Tartu Ülikooli foneetika laboris?
Teadur Helen Türk, nooremteadurid Katrin Leppik ja Anton Malmi
Foneetika ehk hääldusõpetus on keeleteaduse haru, mis tegeleb kõneloome ja -tuvastuse ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Tartu Ülikooli foneetika labori külastus on praktiline töötuba, kus tutvustatakse foneetikat ja selle alaliike (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ning uurimismeetodeid. Juttu tuleb ka sellest, millega tegelevad Tartu Ülikooli foneetikud. Töötoas tutvustatakse foneetika uurimisel kasutatavaid seadmeid. Õpilased saavad ise artikulograafi (huulte- ja keeleliigutuste uurimine) ja silmaseire aparaadiga (silmaliigutuste uurimine) katseid läbi teha, salvestuskabiinis oma kõnet salvestada ning näha, kuidas on võimalik helilainest häälikuid üles leida. Arutletakse foneetika kui hääldusõpetuse vajalikkuse ja praktilisuse üle.
Miks ja kuidas keel muutub?
Lektor Helen Plado
Keel muutub pidevalt. Muutused ei ole väga kiired ning igapäevaselt keelt kasutades me ehk ei märkagi neid, kuid saja aasta taguseid või vanemaidki tekste vaadates näeme selgelt, et keel on vahepeal muutunud. Miniloengus käsitletakse eesti keele põhjal nii keeles endas arenenud kui ka keelekontaktidest põhjustatud muutusi, räägitakse ka keele tahtlikust muutmisest. Miniloengu jooksul peatutakse sõnavara- ja grammatikamuutustel.
Millest räägivad suhtlusvõrgustikud?
Kaasprofessor Kristiina Praakli
Võrgustikuanalüüs on üks keeleteaduse meetoditest, mis aitab paremini mõista, milline on kõneleja keelekasutus, millistes keeltes, seostes ja viisidel kõnelejad üksteisega suhtlevad ja kuidas üksteist keeleliselt mõjutavad. Töötoas teeme praktilise ülesande ning vaatame lähemalt seda, milline on igaühe suhtlusvõrgustiku seos tema keelekasutusega.
Mis tööd teeb keeletoimetaja?
Lektor Riina Reinsalu
Kuigi nimetus keeletoimetaja viitab, et keeletoimetaja ülesanne on parandada tekste, ei peegeldu selles mõistagi töö täpne sisu. Levinud on arvamus, et keeletoimetaja põhiülesanne on parandada õigekirjavigu (veelgi enam – panna üksnes komasid), kuid tegelikult on toimetamistöö tunduvalt mitmekesisem. Igas tekstis, mis satub keeletoimetaja töölauale, on peidus eripärane maailm, mis nõuab peale keeleteadmiste ka mitmesuguseid muid teadmisi. Töötoas antaksegi lühiülevaade, kuidas näeb välja keeletoimetaja igapäevaelu, ja proovitakse kätt mõne lihtsa teksti (nt ametikirja) keeletoimetamises.
Referaat Vikipeediasse, mitte sahtlisse!
Digihumanitaaria projektijuht Ann Siiman
Õpilased kirjutavad või täiendavad õppeaine teemadel Vikipeedia artikleid – see on hariv nii kirjutajatele kui ka Vikipeedia lugejatele! Nii jõuab korrektsete viidetega referaat Vikipeediasse, mitte ainult õpetaja sahtlisse. Õpilastele on abiks video- ja kirjalik juhend. Lektor vastab jooksvatele küsimustele, annab tagasisidet ja aitab kõigil artiklitel Vikipeedia väärilisteks saada. Töötuba sobib kõigile õpilastele ja õpetajatele, kes Vikipeediaga esmast või lähemat tutvust teevad.
Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Teadur Tuuli Tuisk
Keele uurimiseks ei piisa alati ainult raamatute lugemisest, vaid mõnikord on vaja ka ise keeleainestikku kogumas käia. TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi on koondatud materjalid, mida keeleuurijad ja üliõpilased on käinud kogumas nii Eesti murdealadel kui ka teiste soome-ugri keelte aladel. Loengus kuulatakse helisalvestisi, vaadatakse käsikirju, fotosid ja videoklippe. Õpetatakse arhiivist vajalikku materjali otsima. Ehk käisid meie uurijad kunagi ka näiteks Sinu vanavanaema murret lindistamas?
Eesti keel Euroopas ja maailmas
Kaasprofessor Madis Arukask
Milline on eesti keele olukord globaalses plaanis teiste keelte kõrval? Mis teeb eesti keele teistsuguseks võrreldes muude Euroopa keeltega? Aga sarnaseks? Pärast loengut on õpilastel võimalik kontrollida oma teadmisi põnevas viktoriini vormis.
Eesti keeled
Kaasprofessor Kristiina Praakli
Eestis kõneldakse emakeeltena üle 200 keele. Kuidas ja miks on Eesti keeleala viimastel aastakümnetel muutunud? Milliseid keeli siin kõneldakse? Millest räägib keeleala keeleteadlastele?
Eesti keeletehnoloogia – ülevaade ja suundumus
Teadur Heili Orav
Keskendutakse Eesti keeletehnoloogia tutvustamisele. Räägitakse, mis Eestis tehtud on (tekstikogud, arvutiprogrammid), kuidas need töötavad, millised on probleemid ja milline on olukord võrreldes teiste keeltega. Soovitavalt võiks toimuda praktikumina arvutiklassis, kus osavõtjad saavad kõike kaasa teha (nt õppida määrama sõnaliike tulistamismängu kaudu vms). Eesmärk on Eesti keeletehnoloogiliste vahendite võimalikult suur kasutajaskond.
Foneetikast ja õ-st
Kaasprofessor Pire Teras
Keeleuurijalegi võivad tulla kasuks näiteks anatoomia- või füüsikaalased teadmised. Loengus otsitakse koos vastuseid mitmetele küsimustele. Mis teadusharu on foneetika ehk hääldusõpetus? Mida ja kuidas foneetika uurib? Milline kokkupuude on foneetikal füüsikaga? Aga anatoomia ja füsioloogiaga? Mida kõike võib foneetik öelda eesti keele täishääliku õ kohta?
Juutuuberite keel: kas Estonglish?
Aive Mandel
Töötoas räägime, mis iseloomustab Eesti sisuloojate keelekasutust ja keelehoiakuid. Analüüsime videotest pärinevate keelenäidete põhjal, kui palju ja mille jaoks kasutavad sisuloojad inglise keelt, mil määral peegeldab nende keelekasutus noorte keelt laiemalt ning milline roll on noortel ja inglise keelel keelemuutuses.
Keelekasutuse populaarsed mustrid
Teadur Maarja-Liisa Pilvik
Ehkki keel võimaldab inimestel ennast väljendada unikaalsel moel, kasutada põnevaid keelelisi kujundeid ning luua uudissõnu ja varem mitte kunagi öeldud lauseid, on suur osa meie keelekasutusest ometi küllalt rutiinne ja korduv, ehkki me ei pruugi seda ise teadvustadagi. Loengus vaatame, kuidas tekstidest selliseid sagedasi sõnu, sõnapaare ja muid korduvaid mustreid automaatselt tuvastada ja kokku lugeda ning kuivõrd ka sellise rutiinse keelekasutuse põhjal võib eristada eri tüüpi keelekasutussituatsioone (nt noorte omavahelist suulist suhtlust, ajalehetekste, Twitteri säutsusid või riigikogu arutelusid).
Keel ja inimene
Lektor Ann Veismann
Loeng keskendub inimese ja keele suhetele ning koos arutledes püütakse loengus vastata küsimustele miks keel on tekkinud?; milline oleks inimese maailm, kui keelt poleks?; kas keel mõjutab mõtlemist ja kas eri keelte kõnelejad saavad maailmast täiesti erinevalt aru? Uurime ka seda, millised on maailmas kõneldavad keeled ning kuidas eesti keel nende seas välja näeb. Lisaks tuleb jutuks, kuidas inimene ise oma olemise järgi keelt kujundab ja kuidas keeleteadlased seda uurivad.
Keeleteadus ja lingvistikaolümpiaad – mis ja kuidas?
Lektor Miina Norvik ja üliõpilased
Loengu alguses purustame müüdi, et keeleteadus piirdub õigekirja kontrolliga, ning anname aimu sellest, millega tegelikult keeleteadlased tegelevad. Selleks peatume põgusalt sellel, mida ise ülikoolis õpime/uurime.
Loengu käigus toome näiteid erinevatest keelelistest nähtustest ning arutleme keeltevaheliste sarnasuste/erinevuste üle. Näiteks uurime, miks on mõnes keeles oluline, kas kõneleja, kes sündmust kirjeldab, nägi seda pealt või hoopiski kuulis; kuidas on seotud omavahel number 9 ja õlavars oksapamini keeles; kuidas tehiskeeled, viipekeeled erinevad loomulikest/kõneldud keeltest jne. Ühtlasi tutvustame lingvistikaolümpiaadi, mis aitab lingvistikaülesannete kaudu aimu saada maailma keelelisest rikkusest. Anname näpunäiteid ka olümpiaadiülesannete lahendamise kohta.
Soovi korral on võimalik juurde tellida lingvistikaülesannete töötuba, mille käigus õpime ülesandeid lahendama ja arutleme neis leiduvate keeleliste nähtuste üle. Üldjuhul saadame siis mõni päev enne tunni toimumist paar ülesannet ette, et õpilased jõuaksid nendega ka ise natuke tutvuda.
Keel ja poliitika
Professor Birute Klaas-Lang
Loengus käsitletakse keele ja poliitika vahelisi seoseid nii minevikus kui tänapäeval. Tähelepanu keskmes on küll eesti keel oma ühiskondlik-poliitilises kontekstis, kuid teemakohaseid tähelepanekuid antakse lisaks nii lähedalt kui kaugelt.
Keelejuttu võro keelen
Lektor Sulev Iva
Võru, seto ja mulgi keel – mis neil vahet on? Kas oled kuulnud tartu keelt? Miks on võru keeles nii palju täpitähti? Kas võru porgand on juurvili? Kas q on kuu? Arutame keeleasju ja proovime, kui hästi võru keelest aru saad.
Komi keel – eesti keele kaugem sugulane
Lektor Nikolay Kuznetsov
Eesti keelel on palju sugulasi, lähemaid ja kaugemaid. Kaugemaid pole lihtne mõista, ometi jäävad nad sugulasteks. Lühiloengus tehakse põgus tutvus komi keelega, otsitakse sarnasusi ja erinevusi eesti keelega. Taustaks räägitakse lühidalt Komimaast ja komidest ning nende traditsioonilisest kultuurist. Loengu lõpus on lühike keeleviktoriin.
Kuidas sa räägid? Eesti teismeliste keelest ja selle uurimisest
Kaasprofessor Virve-Anneli Vihman
Teismelised on leidlikud ja loovad keelekasutajad. Arutleme üheskoos, mis iseloomustab tänaste teismeliste keelt, miks see on keeleteadlaste jaoks põnev ja oluline teema ning kuidas teadlased noorte keelekasutust uurivad.
Kuidas uurida viisakust?
Professor Renate Pajusalu
Viisakus on ühiskondlik nähtus, mis väga paljuski reguleerib meie käitumist. Suur osa viisakusest avaldub keelelistes valikutes. Kas pöörduda vestluspartneri poole sina- või teievormis; millist sõnavara kasutada; kuidas väljendada palvet nii, et mitte olla liiga pealtükkiv – need on ainult mõned keelelised valikud, mida kõnelemisel ja kirjutamisel peame tegema. Loengul antakse ülevaade viisakusest keeleteadlase pilgu läbi ja vaadeldakse, milliste meetoditega keeleteadus seda uurida saab.
Kuidas väikesed lapsed keelt omandavad?
Kaasprofessor Virve-Anneli Vihman
Väikesed mudilased tunduvad õppivat oma emakeele selgeks ilma raskusteta, samas kui kooliõpilased peavad vaeva nägema ja tuupima, et teisi keeli õppida. Miks see nii on ja mis on siis erinevus emakeele ja teiste keelte vahel? Kuidas teadlased uurivad väikeste laste keeleteadmisi ja mida me teame sellest, kuidas lapsed emakeelt omandavad? Lühiloengus ja arutelus avame pilgu põngerjate keeleteadmistele ja sellele, kuidas teadlased lähenevad lastele, keda ei saa panna eksameid kirjutama.
Käsud ja palved suulises suhtluses
Teadur Andriela Rääbis
Töötoa esimeses osas tutvustatakse lühidalt suulise kõne uurimist Eestis. Praktilises osas vaadeldakse käskude ja palvete sõnastamise võtteid ning otsitakse põhjusi, miks valitakse pehmem või kategoorilisem vormistusviis.
Läänemeresoome väikerahvad ja meie ununevad juured
Kaasprofessor Madis Arukask
Loengus tutvustatakse kõige lähemaid keelesugulasi – Venemaal elavaid läänemeresoome väikerahvaid (ennekõike vadjalasi, isureid, vepslasi, karjalasi), kelle juurde olen aastate jooksul teinud uurimisretki. Kunagi moodustasid nad eestlaste (ja soomlastega) ühise algrahva, ajapikku on otsesuhted hõrenenud. Siiski räägivad nende rahvaste keeled, kombed, uskumused, ajalugu ja saatus väga palju meie endi kohta, seda nii sarnastuste kui erinevuste kaudu.
Mida tehakse Tartu Ülikooli foneetika laboris?
Teadur Helen Türk, nooremteadurid Katrin Leppik ja Anton Malmi
Foneetika ehk hääldusõpetus on keeleteaduse haru, mis tegeleb kõneloome ja -tuvastuse ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Tartu Ülikooli foneetika labori külastus on praktiline töötuba, kus tutvustatakse foneetikat ja selle alaliike (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ning uurimismeetodeid. Juttu tuleb ka sellest, millega tegelevad Tartu Ülikooli foneetikud. Töötoas tutvustatakse foneetika uurimisel kasutatavaid seadmeid. Õpilased saavad ise artikulograafi (huulte- ja keeleliigutuste uurimine) ja silmaseire aparaadiga (silmaliigutuste uurimine) katseid läbi teha, salvestuskabiinis oma kõnet salvestada ning näha, kuidas on võimalik helilainest häälikuid üles leida. Arutletakse foneetika kui hääldusõpetuse vajalikkuse ja praktilisuse üle.
Miks ja kuidas keel muutub?
Lektor Helen Plado
Keel muutub pidevalt. Muutused ei ole väga kiired ning igapäevaselt keelt kasutades me ehk ei märkagi neid, kuid saja aasta taguseid või vanemaidki tekste vaadates näeme selgelt, et keel on vahepeal muutunud. Miniloengus käsitletakse eesti keele põhjal nii keeles endas arenenud kui ka keelekontaktidest põhjustatud muutusi, räägitakse ka keele tahtlikust muutmisest. Miniloengu jooksul peatutakse sõnavara- ja grammatikamuutustel.
Millest räägivad suhtlusvõrgustikud?
Kaasprofessor Kristiina Praakli
Võrgustikuanalüüs on üks keeleteaduse meetoditest, mis aitab paremini mõista, milline on kõneleja keelekasutus, millistes keeltes, seostes ja viisidel kõnelejad üksteisega suhtlevad ja kuidas üksteist keeleliselt mõjutavad. Töötoas teeme praktilise ülesande ning vaatame lähemalt seda, milline on igaühe suhtlusvõrgustiku seos tema keelekasutusega.
Mis on keeleteadus?
Professor Liina Lindström ja lektor Ann Veismann
Loengus räägime, mis on keeleteadus ja kes on keeleteadlane. Millega tegeleb keeleteadlane, kui ta keelt uurib? Kuidas üldse saab keelt uurida? Milliseid küsimusi keeleteadlane keele kohta küsib ja kust ta neile vastuseid otsib? Miks on vaja keelt uurida ja mis sellest maailmale kasu on? Kas ja kui eriline on eesti keel võrreldes teiste maailma keeltega? Läheneme neile küsimustele loengus rohkete näidete kaudu.
Mis tööd teeb keeletoimetaja?
Lektor Riina Reinsalu
Kuigi nimetus keeletoimetaja viitab, et keeletoimetaja ülesanne on parandada tekste, ei peegeldu selles mõistagi töö täpne sisu. Levinud on arvamus, et keeletoimetaja põhiülesanne on parandada õigekirjavigu (veelgi enam – panna üksnes komasid), kuid tegelikult on toimetamistöö tunduvalt mitmekesisem. Igas tekstis, mis satub keeletoimetaja töölauale, on peidus eripärane maailm, mis nõuab peale keeleteadmiste ka mitmesuguseid muid teadmisi. Töötoas antaksegi lühiülevaade, kuidas näeb välja keeletoimetaja igapäevaelu, ja proovitakse kätt mõne lihtsa teksti (nt ametikirja) keeletoimetamises.
Refereerimise ABC
Lektor Riina Reinsalu
Plagiaat ehk loomevargus on üks raskeimaid akadeemilise eetika rikkumisi, mis võib ette tulla ka õpilaste uurimistöödes. Kuigi plagieerida võidakse tahtlikult, esitades kas mugavusest, ajapuudusest või mõnel muul põhjusel kellegi teise tehtud töö või töö osi enda tööna, tuleneb plagiaat enamasti hoopis kirjutaja teadmatusest ehk puudulikest või vähestest refereerimis- ja viitamisoskustest. Töötoas antakse eluliste näidete varal ülevaade peamistest eksimustest refereerimis- ja viitamisnõuete vastu ning õpetatakse praktilise ülesande kaudu, kuidas korrektselt refereerida ja viidata ning seeläbi plagiaati vältida.
Referaat Vikipeediasse, mitte sahtlisse!
Lektor Ann Siiman
Õpilased kirjutavad või täiendavad õppeaine teemadel Vikipeedia artikleid – see on hariv nii kirjutajatele kui ka Vikipeedia lugejatele! Nii jõuab korrektsete viidetega referaat Vikipeediasse, mitte ainult õpetaja sahtlisse. Õpilastele on abiks video- ja kirjalik juhend. Lektor vastab jooksvatele küsimustele, annab tagasisidet ja aitab kõigil artiklitel Vikipeedia väärilisteks saada. Töötuba sobib kõigile õpilastele ja õpetajatele, kes Vikipeediaga esmast või lähemat tutvust teevad.
Sugulaskeeled ja keelesugulased
Lektor Nikolay Kuznetsov
Eesti keelel on palju sugulasi, lähemaid ja kaugemaid. Lähimate sugulus on ilmne, aga kaugemaid on juba keeruline mõista. Lühiloengus tehakse põgus ülevaade uurali rahvastest ja keeltest. Samuti räägitakse keelelisest sugulusest ja seda illustreerivast keelepuumudelist.
Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Teadur Tuuli Tuisk
Keele uurimiseks ei piisa alati ainult raamatute lugemisest, vaid mõnikord on vaja ka ise keeleainestikku kogumas käia. TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi on koondatud materjalid, mida keeleuurijad ja üliõpilased on käinud kogumas nii Eesti murdealadel kui ka teiste soome-ugri keelte aladel. Loengus kuulatakse helisalvestisi, vaadatakse käsikirju, fotosid ja videoklippe. Õpetatakse arhiivist vajalikku materjali otsima. Ehk käisid meie uurijad kunagi ka näiteks Sinu vanavanaema murret lindistamas?
Teksti tõlgendamine
Lektor Riina Reinsalu
Tekstiuurimises lähtutakse põhimõttest, et tekst küll peegeldab tegelikkuses toimuvat, kuid samal ajal ta ka kujundab seda. Mistahes tekst kirjutatakse alati kellegi vaatepunktist, mõjutades seeläbi lugeja mõtlemist ja käitumist. See kehtib iseäranis mitmesuguste meediatekstide kohta. Töötoas käsitletakse peamisi viise, kuidas mõjutatakse lugejat meediatekstide loomisel tehtavate keeleliste valikute kaudu, ja analüüsitakse üksikasjalikult üht teksti (nt uudis, arvamus, intervjuu).