Keeleteadlaste külalistunnid ja töötoad koolidele

Keeleteadus ja foneetika
Teadur Anton Malmi

See algkoolile suunatud 45 minutiline ettekanne on lühike sissevaade keeleteadusesse ja foneetikasse. Ettekandes kaasatakse õpilasi arutlusse ja selgitatakse, milliste seadmetega puututakse kokku häälduse uurimisel. Arutletakse häälduse uurimise vajalikkuse üle ning proovitakse praktiliselt ise kasutada ultraheli, et näha, kuidas keel suus liigub.

Võru keel algkoolilastele
Lektor Sulev Iva

Proovime, kuidas me võru keelest aru saame ja õpime ise ka natuke võru keelt läbi sõnade mõistatamise, jutu, joonistamise, mängu ja laulu.

Eesti keeled
Kaasprofessor Kristiina Praakli

Eestis kõneldakse emakeeltena üle 200 keele. Kuidas ja miks on Eesti keeleala viimastel aastakümnetel muutunud? Milliseid keeli siin kõneldakse? Millest räägib keeleala keeleteadlastele?

Eesti keel teiste keelte seas ja lingvistikaolümpiaad
Kaasprofessor Miina Norvik ja üliõpilased

Loengus näitame, mida põnevat on erinevatest maailma keeltest leida ning millisena eesti keel paistab teiste keelte taustal. Tutvustame mitmesuguseid huvitavaid keelelisi nähtusi ja arutleme keeltevaheliste sarnasuste/erinevuste üle. Näiteks uurime, miks on mõnes keeles oluline, kas kõneleja, kes sündmust kirjeldab, nägi seda pealt või hoopiski kuulis; kuidas on seotud omavahel number 9 ja õlavars oksapamini keeles; kuidas tehiskeeled, viipekeeled erinevad loomulikest/kõneldud keeltest jne. Ühtlasi peatume lingvistikaolümpiaadil, andes juhiseid olümpiaadiks valmistumise kui ka ülesannete lahendamise kohta. Soovi korral on võimalik juurde tellida ka lingvistikaülesannete töötuba, mille käigus õpime ülesandeid lahendama ja arutleme neis leiduvate keeleliste nähtuste üle. Üldjuhul saadame mõni päev enne tunni toimumist paar ülesannet ette, et õpilased jõuaksid nendega ka ise natuke tutvuda.

Foneetikast ja õ-st
Kaasprofessor Pire Teras

Keeleuurijalegi võivad tulla kasuks näiteks anatoomia- või füüsikaalased teadmised. Loengus otsitakse koos vastuseid mitmetele küsimustele. Mis teadusharu on foneetika ehk hääldusõpetus? Mida ja kuidas foneetika uurib? Milline kokkupuude on foneetikal füüsikaga? Aga anatoomia ja füsioloogiaga? Mida kõike võib foneetik öelda eesti keele täishääliku õ kohta?

Sisuloojate keel: kas pelgalt estonglish?
Nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

„Ärge siis unustage panna like ja subscribe!“ Taolisi keelenäiteid võib noppida paljude Eesti sisuloojate kõnepruugist. Kuid miks nad kasutavad korraga kahte või enamat keelt? Töötoas uurime Eesti sisuloojate keelt, keskendudes ennekõike inglise keele kasutusele. Analüüsime videotest pärinevaid keelenäiteid ning selgitame välja, kui palju ja miks sisuloojad pruugivad inglise keelt ning kuivõrd nende keel peegeldab Eesti noorte keelt laiemalt.

Keel ja poliitika
Professor Birute Klaas-Lang

Loengus käsitletakse keele ja poliitika vahelisi seoseid nii minevikus kui tänapäeval. Tähelepanu keskmes on küll eesti keel oma ühiskondlik-poliitilises kontekstis, kuid teemakohaseid tähelepanekuid antakse lisaks nii lähedalt kui kaugelt.

Keelejuttu võro keelen
Lektor Sulev Iva

Võru, seto ja mulgi keel – mis neil vahet on? Kas oled kuulnud tartu keelt? Miks on võru keeles nii palju täpitähti? Kas võru porgand on juurvili? Kas q on kuu? Arutame keeleasju ja proovime, kui hästi võru keelest aru saad.

Eesti teismeliste keelest ja selle uurimisest
Professor Virve-Anneli Vihman, kaasprofessor Kristiina Praakli, nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

Teismelised paistavad silma oma kiiresti muutuva ja loova keelekasutuse poolest – just seetõttu kuuluvad nad ka keeleteadlaste huviorbiiti. Ent mille poolest erineb teismeliste keel näiteks täiskasvanute ja laste keelest? Töötoas räägime, miks üldse uuritakse teismeliste keelt, kuidas seda on aegade jooksul tehtud ja milliseid tulemusi on saadud. Noortelt kogutud suuliste ja tšätivestluste toel näitlikustame, missugune on tänapäeva Eesti teismeliste keel.

Kuidas uurida viisakust?
Professor Renate Pajusalu

Viisakus on ühiskondlik nähtus, mis väga paljuski reguleerib meie käitumist. Suur osa viisakusest avaldub keelelistes valikutes. Kas pöörduda vestluspartneri poole sina- või teievormis; millist sõnavara kasutada; kuidas väljendada palvet nii, et mitte olla liiga pealtükkiv – need on ainult mõned keelelised valikud, mida kõnelemisel ja kirjutamisel peame tegema. Loengul antakse ülevaade viisakusest keeleteadlase pilgu läbi ja vaadeldakse, milliste meetoditega keeleteadus seda uurida saab.

Kuidas väikesed lapsed keelt omandavad?
Professor Virve-Anneli Vihman

Väikesed mudilased tunduvad õppivat oma emakeele selgeks ilma raskusteta, samas kui kooliõpilased peavad vaeva nägema ja tuupima, et teisi keeli õppida. Miks see nii on ja mis on siis erinevus emakeele ja teiste keelte vahel? Kuidas teadlased uurivad väikeste laste keeleteadmisi ja mida me teame sellest, kuidas lapsed emakeelt omandavad? Lühiloengus ja arutelus avame pilgu põngerjate keeleteadmistele ja sellele, kuidas teadlased lähenevad lastele, keda ei saa panna eksameid kirjutama.

Käsud ja palved suulises suhtluses
Teadur Andriela Rääbis

Töötoa esimeses osas tutvustatakse lühidalt suulise kõne uurimist Eestis. Praktilises osas vaadeldakse käskude ja palvete sõnastamise võtteid ning otsitakse põhjusi, miks valitakse pehmem või kategoorilisem vormistusviis.

Mida tehakse Tartu Ülikooli foneetikalaboris?
Teadur Helen Türk, nooremteadurid Katrin Leppik ja Anton Malmi

Foneetika ehk hääldusõpetus on keeleteaduse haru, mis tegeleb kõneloome ja -tuvastuse ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Tartu Ülikooli foneetikalabori külastus (või ettekanne teie koolis) on praktiline töötuba, kus tutvustatakse foneetikat ja selle alaliike (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ning uurimismeetodeid. Töötoas tutvustatakse foneetika uurimisel kasutatavaid seadmeid. Õpilased saavad näha artikulograafi (huulte- ja keeleliigutuste uurimiseks), ultraheli (keeleliigutuste uurimiseks) ja silmaseire aparaati (silmaliigutuste uurimine), teha läbi erinevaid katseid, salvestuskabiinis oma kõnet salvestada ning otsida helilainest häälikuid. Arutletakse foneetika kui hääldusõpetuse vajalikkuse ja praktilisuse üle.

Miks ja kuidas keel muutub?
Lektor Helen Plado

Keel muutub pidevalt. Muutused ei ole väga kiired ning igapäevaselt keelt kasutades me ehk ei märkagi neid, kuid juba saja aasta taguseid tekste vaadates näeme selgelt, et keel on vahepeal muutunud. Käsitleme keele muutumise põhjuseid ja vaatame eesti keele põhjal nii keeles endas arenenud kui ka keelekontaktidest põhjustatud muutusi, räägime ka keele tahtlikust muutmisest. Miniloengu jooksul peatume sõnavara- ja grammatikamuutustel.

Referaat Vikipeediasse, mitte sahtlisse!
Lektor Ann Siiman

Õpilased kirjutavad või täiendavad õppeaine teemadel Vikipeedia artikleid – see on hariv nii kirjutajatele kui ka Vikipeedia lugejatele! Nii jõuab korrektsete viidetega referaat Vikipeediasse, mitte ainult õpetaja sahtlisse. Õpilastele on abiks video- ja kirjalik juhend. Lektor vastab jooksvatele küsimustele, annab tagasisidet ja aitab kõigil artiklitel Vikipeedia väärilisteks saada. Töötuba sobib kõigile õpilastele ja õpetajatele, kes Vikipeediaga esmast või lähemat tutvust teevad.

Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Teadur Tuuli Tuisk

Keele uurimiseks ei piisa alati ainult raamatute lugemisest, vaid mõnikord on vaja ka ise keeleainestikku kogumas käia. TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi on koondatud materjalid, mida keeleuurijad ja üliõpilased on käinud kogumas nii Eesti murdealadel kui ka teiste soome-ugri keelte aladel. Loengus kuulatakse helisalvestisi, vaadatakse käsikirju, fotosid ja videoklippe. Õpetatakse arhiivist vajalikku materjali otsima. Ehk käisid meie uurijad kunagi ka näiteks Sinu vanavanaema murret lindistamas?

Komi keel – eesti keele kaugem sugulane
Lektor Nikolay Kuznetsov

Eesti keelel on palju sugulasi, lähemaid ja kaugemaid. Kaugemaid pole lihtne mõista, ometi jäävad nad sugulasteks. Lühiloengus tehakse põgus tutvus komi keelega, otsitakse sarnasusi ja erinevusi eesti keelega. Taustaks räägitakse lühidalt Komimaast ja komidest ning nende traditsioonilisest kultuurist. Loengu lõpus on lühike keeleviktoriin.

Sugulaskeeled ja keelesugulased
Lektor Nikolay Kuznetsov

Eesti keelel on palju sugulasi, lähemaid ja kaugemaid. Lähimate sugulus on ilmne, aga kaugemaid on juba keeruline mõista. Lühiloengus tehakse põgus ülevaade uurali rahvastest ja keeltest. Samuti räägitakse keelelisest sugulusest ja seda illustreerivast keelepuumudelist.

Kuidas sai eesti keel õ-tähe?
Kaasprofessor Kristiina Praakli

Väheste keeleüksuste puhul on teada nende täpne sünniaeg ning taustalugu. Loengus räägime sellest, kuidas tõi Äksi pastor Otto Wilhelm Masing 1816. aastal eesti keele kirjalikku kasutusse õ-tähemärgi. Kuidas kirjutati eesti keeles õ-lisi sõnu varem? Miks oli õ-tähte eesti keelde vaja? Kuidas uus tähemärk vastu võeti ja kuidas seda kasutama hakati? Miks äratab õ-tähemärk huvi tänapäevalgi ja kuidas seda kasutatakse näiteks identiteediloomes (inimesed, paikkonnad) ja tooteturunduses? Mille poolest õ-tähemärk teistest eristub ja miks sellest nii palju kõneldakse?

Võru keele olukord (sobilik põhikooli lõpuklassile)
Lektor Helen Plado

Kohtumisel vaatame, kui hästi elab võru keel praegu. Kui palju on sellel rääkijaid, kes seda räägivad ja kas rääkijate hulk on piisav võru keele püsimiseks? Arutame ka selle üle, mis on üldse keelte ohustatus ja kuidas seda hinnata. Loomulikult ei saa me ka üle ega ümber küsimusest, miks peaksime rääkima võru keelest, mitte Võru murdest.

„Mis see tähendab?“ Küsimused ja küsilaused
Teadur Andriela Rääbis

Töötoa esimeses osas tutvustatakse lühidalt suulise kõne uurimist Eestis. Praktilises osas uuritakse, milliseid funktsioone küsilaused lisaks küsimisele täidavad.

„Südames eestlane“: eesti keel väljaspool Eestit (sobilik põhikooli lõpuklassile)
Nooremteadur Adele Vaks ja/või koordinaator Mari-Liis Korkus

Statistikaameti andmetel elab piiri taga ligi 200 000 eestlast. Suurimad väliseesti kogukonnad tegutsevad näiteks Soomes, USAs ja Kanadas. Töötoas räägime üleilmsete eestlaste keelekasutusest ja identiteedist. Analüüsime välismaal elavatelt eestlastelt kogutud keelenäidete põhjal, kuidas säilib eesti keel teise keelekeskkonna mõjuväljas.

Lühendistest tujukujudeni ehk eesti keelest digiajastul
Professor Virve-Anneli Vihman, kaasprofessor Kristiina Praakli, nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

Koos tehnoloogia arenguga on muutunud ka keelekasutus – nii näiteks on lühendid ja tujukujud saanud igapäevasuhtluse lahutamatuks osaks. Töötoas arutame, miks ja kuidas netikeelt uuritakse ning kuidas on netikeel pidevalt uuenevate platvormidega muutunud. Kasutades tšätivestluste näiteid kaardistame, kuidas kõrvutub kirjaliku jäljega netikeel teiste modaalsuste – suulise ja kirjaliku keelega – ning mis teeb selle eriliseks.

Kus leidub preskriptivismi ja teisi keelelisi hoiakuid ning kuidas neid uurida
Nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

„Seda ei öelda nii! Sa oled loll, kui sa sedasi räägid!“ on laused, mida kuuleme ikka aeg-ajalt öeldavat. Töötoas räägime keelelistest hoiakutest, sh preskriptivismist, mis esineb kellegi keelekasutuse kritiseerimise või ka sellist keelt kasutava inimese naeruvääristamise kujul. Hoiakute taga on erinevad ideoloogiad, millest ei olda teadlikud. Preskriptivism eeldab arusaama, et on olemas õige ja vale keel, samas kui meie keel on meie identiteedi, piirkondliku päritolu ja ka vanuseliste eripärade kombinatsioon. Töötoas arutleme selle üle, kus preskriptivismi kohata võib ja katsetame, kuidas seda uurida.

Sugulaskeeled ja sugulasrahvad – mis on meil ühist?
Nooremteadur Bogáta Timár

Eesti on soome-ugri keel. Mis on meie sugulaskeeled? Venemaa alal elab umbes kaks miljonit keelesugulast – milline on nende elu, näiteks mida tähendab olla komi või udmurdi noor? Tutvustan sugulasrahvaid, meie ühist ajalugu ja sugulasrahvaste praegust elu enda ungari tausta ja mitmete soome-ugri vähemusrahvaste juures tehtud välitööde põhjal.

Keel kui identiteet – kuidas vaadata ennast laiema pilguga?
Nooremteadur Bogáta Timár

Eesti keelt peetakse eriti raskeks keeleks. Aga mis siis, kui ma ütleksin teile, et 14 käänet pole sugugi palju? Kas teadsite, et maailmas on üle 6000 keele? Kas teadsite, et tariana keeles pole numbreid? Ja et paljudel Aafrika keeltel on rohkem kui viis sugu? Kutsun teid teekonnale läbi keele kõige põnevamate aspektide, et paremini mõista keele rolli selles, kuidas me maailma näeme.

Eesti keeled
Kaasprofessor Kristiina Praakli

Eestis kõneldakse emakeeltena üle 200 keele. Kuidas ja miks on Eesti keeleala viimastel aastakümnetel muutunud? Milliseid keeli siin kõneldakse? Millest räägib keeleala keeleteadlastele?

Eesti keel teiste keelte seas ja lingvistikaolümpiaad
Kaasprofessor Miina Norvik ja üliõpilased

Loengus näitame, mida põnevat on erinevatest maailma keeltest leida ning millisena eesti keel paistab teiste keelte taustal. Tutvustame mitmesuguseid huvitavaid keelelisi nähtusi ja arutleme keeltevaheliste sarnasuste/erinevuste üle. Näiteks uurime, miks on mõnes keeles oluline, kas kõneleja, kes sündmust kirjeldab, nägi seda pealt või hoopiski kuulis; kuidas on seotud omavahel number 9 ja õlavars oksapamini keeles; kuidas tehiskeeled, viipekeeled erinevad loomulikest/kõneldud keeltest jne. Ühtlasi peatume lingvistikaolümpiaadil, andes juhiseid olümpiaadiks valmistumise kui ka ülesannete lahendamise kohta. Soovi korral on võimalik juurde tellida ka lingvistikaülesannete töötuba, mille käigus õpime ülesandeid lahendama ja arutleme neis leiduvate keeleliste nähtuste üle. Üldjuhul saadame mõni päev enne tunni toimumist paar ülesannet ette, et õpilased jõuaksid nendega ka ise natuke tutvuda.

Foneetikast ja õ-st
Kaasprofessor Pire Teras

Keeleuurijalegi võivad tulla kasuks näiteks anatoomia- või füüsikaalased teadmised. Loengus otsitakse koos vastuseid mitmetele küsimustele. Mis teadusharu on foneetika ehk hääldusõpetus? Mida ja kuidas foneetika uurib? Milline kokkupuude on foneetikal füüsikaga? Aga anatoomia ja füsioloogiaga? Mida kõike võib foneetik öelda eesti keele täishääliku õ kohta?

Sisuloojate keel: kas pelgalt estonglish?
Nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

„Ärge siis unustage panna like ja subscribe!“ Taolisi keelenäiteid võib noppida paljude Eesti sisuloojate kõnepruugist. Kuid miks nad kasutavad korraga kahte või enamat keelt? Töötoas uurime Eesti sisuloojate keelt, keskendudes ennekõike inglise keele kasutusele. Analüüsime videotest pärinevaid keelenäiteid ning selgitame välja, kui palju ja miks sisuloojad pruugivad inglise keelt ning kuivõrd nende keel peegeldab Eesti noorte keelt laiemalt.

Keel ja poliitika
Professor Birute Klaas-Lang

Loengus käsitletakse keele ja poliitika vahelisi seoseid nii minevikus kui tänapäeval. Tähelepanu keskmes on küll eesti keel oma ühiskondlik-poliitilises kontekstis, kuid teemakohaseid tähelepanekuid antakse lisaks nii lähedalt kui kaugelt.

Keelejuttu võro keelen
Lektor Sulev Iva

Võru, seto ja mulgi keel – mis neil vahet on? Kas oled kuulnud tartu keelt? Miks on võru keeles nii palju täpitähti? Kas võru porgand on juurvili? Kas q on kuu? Arutame keeleasju ja proovime, kui hästi võru keelest aru saad.

Eesti teismeliste keelest ja selle uurimisest
Professor Virve-Anneli Vihman, kaasprofessor Kristiina Praakli, nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

Teismelised paistavad silma oma kiiresti muutuva ja loova keelekasutuse poolest – just seetõttu kuuluvad nad ka keeleteadlaste huviorbiiti. Ent mille poolest erineb teismeliste keel näiteks täiskasvanute ja laste keelest? Töötoas räägime, miks üldse uuritakse teismeliste keelt, kuidas seda on aegade jooksul tehtud ja milliseid tulemusi on saadud. Noortelt kogutud suuliste ja tšätivestluste toel näitlikustame, missugune on tänapäeva Eesti teismeliste keel.

Kuidas uurida viisakust?
Professor Renate Pajusalu

Viisakus on ühiskondlik nähtus, mis väga paljuski reguleerib meie käitumist. Suur osa viisakusest avaldub keelelistes valikutes. Kas pöörduda vestluspartneri poole sina- või teievormis; millist sõnavara kasutada; kuidas väljendada palvet nii, et mitte olla liiga pealtükkiv – need on ainult mõned keelelised valikud, mida kõnelemisel ja kirjutamisel peame tegema. Loengul antakse ülevaade viisakusest keeleteadlase pilgu läbi ja vaadeldakse, milliste meetoditega keeleteadus seda uurida saab.

Kuidas väikesed lapsed keelt omandavad?
Professor Virve-Anneli Vihman

Väikesed mudilased tunduvad õppivat oma emakeele selgeks ilma raskusteta, samas kui kooliõpilased peavad vaeva nägema ja tuupima, et teisi keeli õppida. Miks see nii on ja mis on siis erinevus emakeele ja teiste keelte vahel? Kuidas teadlased uurivad väikeste laste keeleteadmisi ja mida me teame sellest, kuidas lapsed emakeelt omandavad? Lühiloengus ja arutelus avame pilgu põngerjate keeleteadmistele ja sellele, kuidas teadlased lähenevad lastele, keda ei saa panna eksameid kirjutama.

Käsud ja palved suulises suhtluses
Teadur Andriela Rääbis

Töötoa esimeses osas tutvustatakse lühidalt suulise kõne uurimist Eestis. Praktilises osas vaadeldakse käskude ja palvete sõnastamise võtteid ning otsitakse põhjusi, miks valitakse pehmem või kategoorilisem vormistusviis.

Mida tehakse Tartu Ülikooli foneetika laboris?
Teadur Anton Malmi, nooremteadur Katrin Leppik

Foneetika ehk hääldusõpetus on keeleteaduse haru, mis tegeleb kõneloome ja -tuvastuse ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Tartu Ülikooli foneetika labori külastus (või ettekanne teie koolis) on praktiline töötuba, kus tutvustatakse foneetikat ja selle alaliike (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ning uurimismeetodeid. Töötoas tutvustatakse foneetika uurimisel kasutatavaid seadmeid. Õpilased saavad näha artikulograafi (huulte- ja keeleliigutuste uurimiseks), ultraheli (keeleliigutuste uurimiseks) ja silmaseire aparaati (silmaliigutuste uurimine), teha läbi erinevaid katseid, salvestuskabiinis oma kõnet salvestada ning otsida helilainest häälikuid. Arutletakse foneetika kui hääldusõpetuse vajalikkuse ja praktilisuse üle.

Miks ja kuidas keel muutub?
Lektor Helen Plado

Keel muutub pidevalt. Muutused ei ole väga kiired ning igapäevaselt keelt kasutades me ehk ei märkagi neid, kuid juba saja aasta taguseid tekste vaadates näeme selgelt, et keel on vahepeal muutunud. Käsitleme keele muutumise põhjuseid ja vaatame eesti keele põhjal nii keeles endas arenenud kui ka keelekontaktidest põhjustatud muutusi, räägime ka keele tahtlikust muutmisest. Miniloengu jooksul peatume sõnavara- ja grammatikamuutustel.

Referaat Vikipeediasse, mitte sahtlisse!
Lektor Ann Siiman

Õpilased kirjutavad või täiendavad õppeaine teemadel Vikipeedia artikleid – see on hariv nii kirjutajatele kui ka Vikipeedia lugejatele! Nii jõuab korrektsete viidetega referaat Vikipeediasse, mitte ainult õpetaja sahtlisse. Õpilastele on abiks video- ja kirjalik juhend. Lektor vastab jooksvatele küsimustele, annab tagasisidet ja aitab kõigil artiklitel Vikipeedia väärilisteks saada. Töötuba sobib kõigile õpilastele ja õpetajatele, kes Vikipeediaga esmast või lähemat tutvust teevad.

Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Teadur Tuuli Tuisk

Keele uurimiseks ei piisa alati ainult raamatute lugemisest, vaid mõnikord on vaja ka ise keeleainestikku kogumas käia. TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi on koondatud materjalid, mida keeleuurijad ja üliõpilased on käinud kogumas nii Eesti murdealadel kui ka teiste soome-ugri keelte aladel. Loengus kuulatakse helisalvestisi, vaadatakse käsikirju, fotosid ja videoklippe. Õpetatakse arhiivist vajalikku materjali otsima. Ehk käisid meie uurijad kunagi ka näiteks Sinu vanavanaema murret lindistamas?

Keel ja inimene
Kaasprofessor Ann Veismann

Loeng keskendub inimese ja keele suhetele ning koos arutledes püütakse loengus vastata küsimustele miks keel on tekkinud?; milline oleks inimese maailm, kui keelt poleks?; kas keel mõjutab mõtlemist ja kas eri keelte kõnelejad saavad maailmast täiesti erinevalt aru? Uurime ka seda, millised on maailmas kõneldavad keeled ning kuidas eesti keel nende seas välja näeb. Lisaks tuleb jutuks, kuidas inimene ise oma olemise järgi keelt kujundab ja kuidas keeleteadlased seda uurivad.

Komi keel – eesti keele kaugem sugulane
Lektor Nikolay Kuznetsov

Eesti keelel on palju sugulasi, lähemaid ja kaugemaid. Kaugemaid pole lihtne mõista, ometi jäävad nad sugulasteks. Lühiloengus tehakse põgus tutvus komi keelega, otsitakse sarnasusi ja erinevusi eesti keelega. Taustaks räägitakse lühidalt Komimaast ja komidest ning nende traditsioonilisest kultuurist. Loengu lõpus on lühike keeleviktoriin.

Mis on keeleteadus?
Professor Liina Lindström ja kaasprofessor Ann Veismann

Loengus räägime, mis on keeleteadus ja kes on keeleteadlane. Millega tegeleb keeleteadlane, kui ta keelt uurib? Kuidas üldse saab keelt uurida? Milliseid küsimusi keeleteadlane keele kohta küsib ja kust ta neile vastuseid otsib? Miks on vaja keelt uurida ja mis sellest maailmale kasu on? Kas ja kui eriline on eesti keel võrreldes teiste maailma keeltega? Läheneme neile küsimustele loengus rohkete näidete kaudu.

Sugulaskeeled ja keelesugulased
Lektor Nikolay Kuznetsov

Eesti keelel on palju sugulasi, lähemaid ja kaugemaid. Lähimate sugulus on ilmne, aga kaugemaid on juba keeruline mõista. Lühiloengus tehakse põgus ülevaade uurali rahvastest ja keeltest. Samuti räägitakse keelelisest sugulusest ja seda illustreerivast keelepuumudelist.

Kuidas sai eesti keel õ-tähe?
Kaasprofessor Kristiina Praakli

Väheste keeleüksuste puhul on teada nende täpne sünniaeg ning taustalugu. Loengus räägime sellest, kuidas tõi Äksi pastor Otto Wilhelm Masing 1816. aastal eesti keele kirjalikku kasutusse õ-tähemärgi. Kuidas kirjutati eesti keeles õ-lisi sõnu varem? Miks oli õ-tähte eesti keelde vaja? Kuidas uus tähemärk vastu võeti ja kuidas seda kasutama hakati? Miks äratab õ-tähemärk huvi tänapäevalgi ja kuidas seda kasutatakse näiteks identiteediloomes (inimesed, paikkonnad) ja tooteturunduses? Mille poolest õ-tähemärk teistest eristub ja miks sellest nii palju kõneldakse?

Võru keele olukord
Lektor Helen Plado

Kohtumisel vaatame, kui hästi elab võru keel praegu. Kui palju on sellel rääkijaid, kes seda räägivad ja kas rääkijate hulk on piisav võru keele püsimiseks? Arutame ka selle üle, mis on üldse keelte ohustatus ja kuidas seda hinnata. Loomulikult ei saa me ka üle ega ümber küsimusest, miks peaksime rääkima võru keelest, mitte Võru murdest.

„Mis see tähendab?“ Küsimused ja küsilaused
Teadur Andriela Rääbis

Töötoa esimeses osas tutvustatakse lühidalt suulise kõne uurimist Eestis. Praktilises osas uuritakse, milliseid funktsioone küsilaused lisaks küsimisele täidavad.

„Südames eestlane“: eesti keel väljaspool Eestit
Nooremteadur Adele Vaks ja/või koordinaator Mari-Liis Korkus

Statistikaameti andmetel elab piiri taga ligi 200 000 eestlast. Suurimad väliseesti kogukonnad tegutsevad näiteks Soomes, USAs ja Kanadas. Töötoas räägime üleilmsete eestlaste keelekasutusest ja identiteedist. Analüüsime välismaal elavatelt eestlastelt kogutud keelenäidete põhjal, kuidas säilib eesti keel teise keelekeskkonna mõjuväljas.

Lühendistest tujukujudeni ehk eesti keelest digiajastul
Professor Virve-Anneli Vihman, kaasprofessor Kristiina Praakli, nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

Koos tehnoloogia arenguga on muutunud ka keelekasutus – nii näiteks on lühendid ja tujukujud saanud igapäevasuhtluse lahutamatuks osaks. Töötoas arutame, miks ja kuidas netikeelt uuritakse ning kuidas on netikeel pidevalt uuenevate platvormidega muutunud. Kasutades tšätivestluste näiteid kaardistame, kuidas kõrvutub kirjaliku jäljega netikeel teiste modaalsuste – suulise ja kirjaliku keelega – ning mis teeb selle eriliseks.

Kus leidub preskriptivismi ja teisi keelelisi hoiakuid ning kuidas neid uurida
Nooremteadur Kristel Algvere või koordinaator Mari-Liis Korkus

„Seda ei öelda nii! Sa oled loll, kui sa sedasi räägid!“ on laused, mida kuuleme ikka aeg-ajalt öeldavat. Töötoas räägime keelelistest hoiakutest, sh preskriptivismist, mis esineb kellegi keelekasutuse kritiseerimise või ka sellist keelt kasutava inimese naeruvääristamise kujul. Hoiakute taga on erinevad ideoloogiad, millest ei olda teadlikud. Preskriptivism eeldab arusaama, et on olemas õige ja vale keel, samas kui meie keel on meie identiteedi, piirkondliku päritolu ja ka vanuseliste eripärade kombinatsioon. Töötoas arutleme selle üle, kus preskriptivismi kohata võib ja katsetame, kuidas seda uurida.

Sugulaskeeled ja sugulasrahvad – mis on meil ühist?
Nooremteadur Bogáta Timár

Eesti on soome-ugri keel. Mis on meie sugulaskeeled? Venemaa alal elab umbes kaks miljonit keelesugulast – milline on nende elu, näiteks mida tähendab olla komi või udmurdi noor? Tutvustan sugulasrahvaid, meie ühist ajalugu ja sugulasrahvaste praegust elu enda ungari tausta ja mitmete soome-ugri vähemusrahvaste juures tehtud välitööde põhjal.

Keel kui identiteet – kuidas vaadata ennast laiema pilguga?
Nooremteadur Bogáta Timár

Eesti keelt peetakse eriti raskeks keeleks. Aga mis siis, kui ma ütleksin teile, et 14 käänet pole sugugi palju? Kas teadsite, et maailmas on üle 6000 keele? Kas teadsite, et tariana keeles pole numbreid? Ja et paljudel Aafrika keeltel on rohkem kui viis sugu? Kutsun teid teekonnale läbi keele kõige põnevamate aspektide, et paremini mõista keele rolli selles, kuidas me maailma näeme.