Soome-ugri kongress tõi tähelepanu lõunaeesti keele olukorrale
18.–23. augustini toimus Tartu Ülikoolis järjekorras 14. rahvusvaheline soome-ugri kongress (Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum ehk CIFU), mis tõi Tartusse ligi 300 osalejat 20 erinevast riigist. Tänavusel kongressil sai palju tähelepanu lõunaeesti keelte olukord, mille tulemusena koostati ametlik pöördumine lõunaeesti keele tunnustamiseks ja kaitseks.
CIFU on suurim rahvusvaheline soome-ugri teadusüritus, kus lisaks soome-ugri keeltele ja kultuuridele keskendutakse ka teistele teadusaladele, mille hulgas on ajalugu, arheoloogia, folkloor, rahvausund ja geneetika. Kongressi raames toimus viis plenaarettekannet Soome, Ungari, Eesti ja Läti tippteadlastelt: Kristiina Ross, Jussi Ylikoski, Ágnes Lukács, Eszter Ruttkay-Miklián ja Valts Ernštreits. Lisaks toimusid üldsessioon, postrisessioon, ümarlaud ning kokku 19 erinevat sümpoosiumi. Toimunud programmi ülevaade on CIFU kodulehel.
Tänavuse CIFU üks mõjukamaid sündmusi oli lõunaeesti keeltele pühendatud sümpoosium, mida korraldas Tobias Weber (Technical University of Liberec). Sümpoosiumi tulemusena koostati kongressi jooksul ametlik pöördumine Eesti Vabariigi Riigikogu, valitsuse ja avalikkuse poole, mille eesmärk on tunnustada lõunaeesti keelt iseseisva põlise piirkonnakeelena. Pöördumine sai kongressi nädalal üle 100 allkirja, loe pöördumist.
Lisaks teadusprogrammile toimus kongressi nädala jooksul kaks pidulikku vastuvõttu: 19. augusti õhtul Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis ning 21. augusti õhtul ERM-i silla-alal. Esimesel vastuvõtul osalesid Ungari ja Soome suursaadikud ning saatkonna esindajad, ERM-i vastuvõtul tutvustasid ennast Eestis tegutsevad soome-ugri seltsid, sealhulgas Setomaa värske ülemsootska Jalmar Vabarna, kohal viibisid ka ERM-i direktor Laura Kipper ja Tartu abilinnapea Reno Laidre. Kongressi programm lõppes 23. augustil ekskursioonidega Tartus ning Setomaal. Kongressil avatud soome-ugri välitööde näitus jääb Jakobi 2 trepigaleriis avatuks novembri lõpuni.
Meediakajastused
Liivi keeleteadlane: liivi keele püsimajäämine on ajaloo ime
Liivi keele edasiandmine pole kunagi katkenud ja kuuldused n-ö viimase liivlase surmast on liialdatud, ütleb liivi juurtega keeleteadlane ja aktivist Valts Ernštreits Novaatoris. Keele edendamine ei peaks tema sõnul keskenduma niivõrd vana pärandi kaitsele, vaid uue kultuuri loomisele.
Sugulaskeeled annavad vastuseid eesti keele arenguküsimustele
Kuigi eesti keelt võib keeleteadlaste sõnul pidada suureks keeleks, siis väiksemate sugulaskeelte uurimine ja nende ajalooline taust aitab lahti mõtestada ka eesti keele arengut, kirjutab Novaator. Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp rõhutas, et väikeste keelte uurimine on oluline nii teaduslikust kui ka praktilisest vaatenurgast. "Kui meil tekib küsimus eesti keele kohta, leiame sageli vastuse sugulaskeelte võrdlusest, olgu selleks soome, vepsa või laiemalt läänemeresoome keeled," selgitas ta Vikerraadio saates "Huvitaja".
Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu
Paljudes riikides ei ole inimestel aimugi, mis on keelesugulus, mistõttu puudub harjumus keelehõimluse kategooria valguses mõelda, liiati veel sellele mingi positiivne ideoloogiline sisu omistada, kirjutab Sirbis Art Leete.
Järgmine, järjekorras 15. rahvusvaheline soome-ugri kongress toimub 2030. aastal Budapestis Eötvös Lorándi Ülikoolis.
CIFU 14 projekti kaasrahastab Euroopa Liit. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA toetab CIFU 14 projekti summas 17 841,01 eurot, mida kasutatakse korraldus- ja turunduskuludeks.
Loe veel sarnaseid uudiseid
