Nina Topintzi peab Tartu Ülikoolis kaks loengut tänapäevase fonoloogia olulistest vaidlusküsimustest. Ta demonstreerib, et ka suurtes tuntud keeltes on nähtusi, mis ei mahu praeguste standardsete teooriate raami. Loengud toimuvad 10.-11. juunil Jakobi 2 auditooriumis 103.
On the suprasegmental phonology of onsets
(Silbialguste fonoloogiline struktuur)
Teisipäev, 10. juuni kell 14.15-16.00
Kõige tavalisem silbistruktuur maailma keeltes on konsonant + vokaal (CV). Vokaal kuulub silbituuma (nucleus), sellele eelnev konsonant silbialgusesse (onset). On ka keerukama ehitusega silpe. Näiteks ei pruugi silbialguses olla ainult üks konsonant. Silbialguseid on põhjalikult uuritud segmentaalsel ehk häälikute tasandil, kuid vähem suprasegmentaalsel ehk häälikuteülesel tasandil, vaadates silpi kui hierarhilist struktuuri. Enamik teooriad väidavad, et silbialgused on prosoodiliselt passiivsed ning ainult riimid (tuuma ja silbilõpu kooslused) on prosoodiliste nähtuste seisukohalt olulised. Loeng esitab hulga näiteid eri keeltest, mis selle väite ümber lükkavad.
Phonology meets poetry: insights from antepenultimate rhymes
(Fonoloogia kohtub poeesiaga: üle-eelviimane silp kui riimuv silp)
Kolmapäev, 11. juuni kell 10.15-12.00
Loeng näitab luules kasutatavate riimide varal, kui oluline allikas on poeetika keeleteaduslikuks uurimiseks – see annab kaudse ligipääsu keelekõnelejate fonoloogilisele teadmisele. Täpsemalt tulevad jutuks hispaania ja kreeka riimid. Tavaliselt riimitakse sõnu alates pearõhulise silbi täishäälikust. Nii hispaania kui ka kreeka keeles on sõnu, mille pearõhuline silp on sõna lõpust lugedes kolmas ehk üle-eelviimane. Kreeka keeles võib selline sõna riimuda sõnaga, mille rõhk on viimasel silbil. Hispaania keeles aga võidakse selliste sõnade rõhujärgset silpi riimimisel ignoreerida. Vaatame, mida need näited ütlevad sõnade fonoloogilise ehituse kohta.
Nina Topintzi on Thessaloníki Aristotelese Ülikooli fonoloogiaprofessor. Oma uurimistöös on ta keskendunud fonoloogiale – peamiselt silpide ehitusele – tüpoloogilisest vaatepunktist. Samuti huvitavad teda morfoloogia ja fonoloogia ning foneetika ja fonoloogia piirialad, aga ka värsimõõt, kreeka keel ja selle murded (eriti poolvokaalid, vokaalide kadumine, rütm).
Nina Topintzi raamat „Onsets“ (Cambridge University Press 2010 ja 2014) käsitleb silbialguste temaatikat ning on oluliselt avardanud pilti keeles võimalikest silbitüüpidest. Raamat pälvis väga positiivseid arvustusi tuntud fonoloogidelt: Brett Hyde ajakirjas Phonology (2011), Jeroen van de Weijer ajakirjas Lingua (2011), Tracy Alan Hall ajakirjas Language (2012). Nina Topintzi on avaldanud ka kõrgkooliõpikuid, sh kreekakeelse käsitluse keeletüpoloogiast (2021) ning ingliskeelse sissejuhatuse foneetikasse ja fonoloogiasse (2023).
