Kairit Tomson kaitseb doktoritööd „Põhjustamisseoste väljendamine ning analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemine ja kasutus eesti keeles“

19. detsembril kell 14.15 kaitseb Kairit Tomson doktoritööd „Põhjustamisseoste väljendamine ning analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemine ja kasutus eesti keeles“ („Expressing causal relations in Estonian and the development and usage of analytic causatives“).

Juhendajad:
kaasprofessor Külli Habicht
professor Ilona Tragel

Oponent:
Minna Jaakola (Helsingi Ülikool)

Kokkuvõte

Doktoritöö autor käsitleb põhjuslikkuse väljendumist eesti keeles, keskendudes panema-, ajama- ja laskma-kausatiivkonstruktsioonile. Eesti kirjakeele korpustest pärit materjali põhjal kirjeldatakse panema-, ajama- ja laskma-kausatiivkonstruktsiooni kujunemist. Konstruktsiooni osaliste semantiliste rollide kaudu kirjeldatakse ka nende verbikonstruktsioonide semantikat. Suulise kirjelduskatse põhjal tehtud uurimuses nimetatakse ka teisi põhjuslikkuse väljendusvahendeid.

Uurimused on tehtud kasutuspõhise keeleteaduse raamistikus. Töö keskne mõiste on kausatiivsus. Teoreetilise tausta moodustavad konstruktsiooni­­grammatika ja grammatisatsiooni­teooria.

Suulise keele põhjuslikkuse väljendusvahendite seas on nii põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavaid vahendeid (nt analüütilised kausatiiv­konstruktsioonid) kui ka põhjustamisahela osade sidujaid (nt sest). Uurimusest selgus, et enamik põhjuslikkuse väljendusvahendeid ei ole seotud kindlat tüüpi situatsiooniga.

Kausatiivkonstruktsioonide kujunemist on selgitatud panema, ajama ja laskma tähenduse, sildkonstruktsioonide, tähendusseoste ja kasutusjuhtude sageduse kaudu. Esimene panema-kausatiivkonstruktsiooni kasutusjuht esines siinse materjali põhjal 18. sajandi kirjakeeles ja esimene ajama-kausatiivkonstruktsiooni kasutusjuht 19. sajandi kirjakeeles. Laskma-kausatiiv­konstruktsiooni kasutused esinesid juba 16.–17. sajandi kirjakeeles. Grammatilised kausatiiv­konstruktsioonid on kujunenud leksikaalsete tähenduste abstraktsemaks muutumisel. Panema-põhjustamiskonstruktsioon (Ma panen vee keema) on kujunenud panema asetamis­tähenduse abstraktsemaks muutumisel, ajama-põhjustamis­konstruktsioon (ajab keema) ajama muutmistähenduse (’liigutama’/’sundima’) abstraktsemaks muutumisel. Laskma võimaldamis- (ei lasknud rääkida) ja käskimistähenduses (laseb nimetada) da-infinitiiviga konstruktsioonid on kujunenud ’võimaldama’ (S_NOM/GEN/PART+laskma) sildkonstruktsiooni kaudu.

Doktoritöö verbiuurimuste sama meetodika on võimaldanud nii kolme kausatiivkonstruktsiooni kujunemist ja semantikat võrrelda kui ka kirjeldada seda väljendusvahendite rühma teiste põhjuslikkuse väljendusvahendite kõrval.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis

https://ut-ee.zoom.us/j/97296636903?pwd=QKal8lwEzg2SQ2sYnPheIHln1sf7ud.1

Kohtumise ID: 972 9663 6903
Pääsukood: 195914