Avalik pöördumine lõunaeesti keele kaitseks
XIV rahvusvahelise fennougristika kongressi osalejad kirjutasid alla üleskutsele, milles palutakse võtta kasutusele meetmed lõunaeesti keele kaitseks, eelkõige selle riiklikuks tunnustamiseks põlise piirkonnakeelena ja igapäevaseks kasutamiseks lasteaedade ja koolide õppekeelena ning meedias.
Tartu Ülikoolis 18.–23. augustini toimunud 14. rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU) on suurim soome-ugri keeltele, kultuuridele ja ajaloole pühendatud teadusüritus maailmas. Kongressi üheks oluliseks teemaks tõusis tänavu lõunaeesti keele olukord Eestis. Lõunaeesti keele uurimisele ja mitmekesisusele oli pühendatud kahepäevane töötuba, mida korraldas Tobias Weber Libereci Tehnikaülikoolist ja kus osalesid lõunaeesti keeli uurinud teadlased nii Eestist kui väljastpoolt Eestit. Töötoa põhieesmärk oli koondada lõunaeesti keele uurijaid, et suurendada lõunaeesti keele uurimise nähtavust ja panust fennougristikas ja keeleteaduses laiemalt.
Juba aastakümneid on soome-ugri keeleteadusesse kuulunud teadmine, et lõunaeesti keel on muudest läänemeresoome keeltest varem eristunud ja sellel on mitmeid erijooni, mida pole teistes läänemeresoome keeltes, sh eesti keeles. Lõunaeesti keel on olnud ka kirjakeel – kuni 19. sajandi lõpuni anti raamatuid välja ja õpetati koolides tartu keeles, mis oli tollase Tartu- ja Võrumaa ühine kirjakeel. Ka keeleliselt (nii häälduse, sõnavara kui ka grammatika poolest) on tegemist eesti keelest väga erineva keelekasutusega, mis küll on intensiivsete keelekontaktide tõttu eesti keelega sarnasemaks muutunud. Tänapäeval on lõunaeesti keele järeltulijateks võru, seto, mulgi ja tartu keel, mis kõik on pikaaegse ebasoodsa keelepoliitika tulemusel tugevalt ohustatud, see tähendab, et keele põlvkondlik edasiandmine on peaaegu täielikult katkenud.
Fennougristikas on lõunaeesti keelt tunnustatud eraldi keelena juba pikka aega, nii näiteks sisaldavad viimased suured uurali keelte käsiraamatud „The Oxford Guide to the Uralic Languages“ (2022) kui Routledge’i „The Uralic Languages“ (2023) ka lõunaeesti keele peatükki. Paraku pole lõunaeesti keel leidnud tunnustamist Eesti keeleseaduses, mis käsitleb seda „piirkondliku erikujuna“ nagu eesti keele murdeidki. Lõunaeesti keel kui väga eriline ja praeguseks ohustatud keel vajab hääbumisest päästmiseks tugevamat kaitset keeleseaduses.
Ehkki viimaste rahvaloenduste põhjal oli lõunaeesti (võru, seto, mulgi, tartu) keele oskajaid ca 130 000, on kõnelejate tegelik keeleoskus ja keelekasutus eriti nooremates põlvkondades vähene. Alates 1960ndatest toimunud keelevahetusprotsess on jõudnud nii kaugele, et lastega esimese keelena lõunaeesti keelt kõnelevaid peresid on praegu kokku ainult kümmekond. See tähendab, et keele loomulik ülekanne ühelt põlvkonnalt teisele on sisuliselt lakanud. Lõunaeesti keel vajab seetõttu püsimiseks kindlat tuge, eelkõige igapäevast kasutamist eesti keele kõrval õppekeelena lasteaedades ja koolides. Ka palju väiksema kõnelejaskonnaga keeltele on taolised meetmed mõjunud väga lootustandvalt. Näiteks Inari saami keele puhul Soomes on need väga hästi toetanud laste saami keele omandamist, selle kodudes kasutamist ning tõstnud saami keele prestiiži kogukonnas. Samuti on keele säilimiseks vajalik, et see kõlaks igapäevaselt meedias, näiteks päevauudistes, ja oleks ühiskonnas laiemaltki igapäevaselt nähtav ja kasutatav. Kindlasti on oluline võimaldada lõunaeesti keele kõnelejail märkida oma keelt rahvastikuregistris emakeelena.
Lõunaeesti keele tunnustamine keeleseaduses on hädavajalik samm keele hääbumisprotsessi katkestamiseks, keele igapäevase kasutuse ja prestiiži tõstmiseks ning keeleõppe võimaluste parandamiseks lasteaedade ja kooli abil, sest keele õppimine ja edasiandmine algab keele väärtustamisest. Lõunaeesti keele olukorra kohta saab lähemalt lugeda näiteks sellest artiklist.
Lõunaeesti keele töötoas osalejate eestvõttel kirjutasid 121 CIFU osalejat alla üleskutsele, milles palutakse võtta kasutusele meetmed lõunaeesti keele kaitseks. Üleskutse leiab kongressi veebilehelt (eesti, võru, inglise ja saksa keeles). Võru keel oli ka üks CIFU ametlikest töökeeltest.
Altpoolt leiab üleskutse eesti- ja võrukeelse variandi.
Liina Lindström, TÜ tänapäeva eesti keele professor
Sulev Iva, TÜ lõunaeesti keele ja kultuuri lektor
Helen Plado, TÜ eesti keele lektor
Meie, 14. rahvusvahelise fennougristika kongressi (CIFU XIV, Tartu, 18.–23. august 2025) osavõtjad, keeleteadlased ja muude teadusalade esindajad, rõhutame lõunaeesti keele tähtsust teiste soome-ugri keelte seas. Kuna lõunaeesti keel on tõsiselt ohustatud keel, soovitame selle püsimiseks:
- Eestis riiklikult tunnustada lõunaeesti keelt iseseisva põlise piirkonnakeelena, mille hulka kuuluvad kõnelejate enesemääratluse järgi võru, seto, mulgi ja tartu keel;
- rakendada riiklikke meetmeid lõunaeesti keele kasutamiseks eesti keele kõrval õppekeelena Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides;
- võimaldada lõunaeesti keele kõnelejail märkida oma keelt rahvastikuregistris emakeelena;
- rakendada riiklikke meetmeid ühiskonnas lõunaeesti keele prestiiži tõstmiseks läbi igapäevase kasutuse avalik-õiguslikus meedias ja suurendada selle nähtavust keelemaastikul.
20.08.2025
Miiq, Soomõugriuurjidõ üleilmalidsõ kongressi (CIFU XIV, Tartu, 18.–23. põimukuu 2025) ossavõtjaq, keeletiidläseq ja muiõ tiidüsallo uurjaq, tuu vällä lõunõeesti keele tähtsüse tõisi soomõ-ugri kiili siän. Et lõunõeesti kiil om suurõn ohon kiil, soovida mi tuu püsümises:
- Eesti riigil tunnistaq lõunõeesti kiilt ku umaette põlist piirkunnakiilt, mink hulka käüväq kõnõlõjidõ hindämäärämise perrä võro, seto, mulgi ja tarto kiil;
- pruukiq riigi abinõvvõ lõunõeesti keele tarvitamisõs eesti keele kõrval Lõunõ-Eesti latsiaido ja kuulõ opikeeles;
- tetäq lõunõeesti keele kõnõlõjilõ võimaligus tähüstäq Rahvaregistrin umma kiilt ku imäkiilt;
- pruukiq riigi abinõvvõ ütiskunnan lõunõeesti keele avvo sisse nõstmisõs läbi taa avaligun meediän egä päiv tarvitamisõ ja suurõndaq taa nätäqolõmist keelemaastigu pääl.
Tartu, 20.08.2025
Pöördumisele on alla kirjutanud
Nimi | Asutus | Riik |
Jules Bouton | Université Paris-Cité | Prantsusmaa |
Triin Todesk | Tartu Ülikool | Eesti |
Helena Rosenberg | Tartu Ülikool | Eesti |
Jukka Mettovaara | Oulu Ülikool | Soome |
Veikka Ritola | Oulu Ülikool | Soome |
Sulev Iva | Võro Instituut / Tartu Ülikool | Eesti |
Sampsa Holopainen | Helsingi Ülikool | Soome |
Juha Kuokkala | Helsingi Ülikool | Soome |
Rando Lukk | Tartu Ülikool | Eesti |
Eva Saar | Tartu Ülikool | Eesti |
Annika Kängsepp | Tartu Ülikool | Eesti |
Marili Tomingas | Tartu Ülikool | Eesti |
Uldis Balodis | Tartu Ülikool / Läti Ülikooli Liivi Instituut | Eesti / Läti |
Rogier Blokland | Uppsala Ülikool | Rootsi |
Helen Plado | Tartu Ülikool | Eesti |
Simonas Noreikis | Helsingi Ülikool | Soome |
Pärtel Lippus | Tartu Ülikool | Eesti |
Kaidi Lõo | Tartu Ülikool | Eesti |
Helen Alumäe | Seto Instituut | Eesti |
László Fejes | ELTE Ülikool | Ungari |
Annika Pasanen | Sámi allaskuvla | Soome |
Minerva Piha | Nord University | Norra |
Evar Saar | Võro Instituut | Eesti |
Mariko Faster | Võro Instituut | Eesti |
Natalia Kuznetsova | Università Cattolica del Sacro Cuore | Itaalia |
Tatiana Minniyakhmetova | Innsbruck | Austria |
Tapani Iivanainen | - | Soome |
Alma Tuokko | Helsingi Ülikool | Soome |
Tomi Koivunen | Turu Ülikool | Soome |
Tiit Hennoste | Tartu Ülikool | Eesti |
Roosmarii Kurvits | - | Eesti |
Taarna Valtonen | Turu, Oulu ja Helsingi Ülikool | Soome |
Tuuli Tuisk | Tartu Ülikool | Eesti |
Saarni Laitinen | Helsingi Ülikool | Soome |
Jutta Salminen | Greifswaldi ja Helsingi Ülikool | Saksamaa / Soome |
Helena Trei | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia | Eesti |
Iris Metsmägi | Eesti Keele Instituut | Eesti |
Gunta Kļava | Läti Ülikooli Liivi Instituut | Läti |
Tobias Weber | Libereci Tehnikaülikool | Tšehhi |
Nikolay Kuznetsov | Tartu Ülikool / Eesti Kirjandusmuuseum | Eesti |
Žanna Pärtlas | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia | Eesti |
Zhenyang Hao | Tartu Ülikool | Eesti |
Janek Vaab | Tartu Ülikool | Eesti |
Niko Partanen | Helsingi Ülikool | Soome |
Johannes Hirvonen | Müncheni ülikool | Saksamaa |
Tuomas Koukkari | Oulu Ülikool | Soome |
Kerttu Rozenvalde | Tartu Ülikool | Eesti |
Kristel Algvere | Tartu Ülikool | Eesti |
Asaka Hasegawa | Tokyo Võõrkeelte Ülikool | Jaapan |
Maarja-Liisa Pilvik | Tartu Ülikool | Eesti |
Liina Lindström | Tartu Ülikool | Eesti |
Martina Pysarevska | Tartu Ülikool | Eesti |
Maria Rüster | Tartu Ülikool | Eesti |
Karoliina Jõgi | Tartu Ülikool | Eesti |
Annita Agrita Umalas |
| Läti |
Enn Ernits | Eesti Maaülikool | Eesti |
Helle Metslang | Tartu Ülikool | Eesti |
Johanna Laakso | Viini Ülikool | Austria |
Külli Habicht | Tartu Ülikool | Eesti |
Valentina Semenova | „Tere Mari“ mari keele kohvik | Mari El |
Riku Erkkilä | Helsingi Ülikool | Soome |
Elena Vedernikova | - | Mari El |
Janne Saarikivi | Helsingi Ülikool | Soome |
Taina Saarikivi | Turu Ülikool | Soome |
Katalin Kubinyi | ELTE Ülikool | Ungari |
Lene Tiinas | Tartu Ülikool | Eesti |
Atte Huhtala | Tartu Ülikool / Turu Ülikool | Soome |
Pire Teras | Tartu Ülikool | Eesti |
Laur Vallikivi | Tartu Ülikool | Eesti |
Tanaka Takashi | Tokyo Võõrkeelte Ülikool | Jaapan |
Ishii Haruna | Tokyo Võõrkeelte Ülikool | Jaapan |
Patrick O’Rourke | Tartu Ülikool | Soome |
Anna Kriuchkova | Tartu Ülikool | Eesti |
Torbjörn Söder | Uppsala ülikool | Rootsi |
Géza Kerecsényi | Oxfordi Ülikool | Ühendkuningriik / Ungari |
Joshua Wilbur | Tartu Ülikool | Eesti |
Josefina Budzisch | Hamburgi Ülikool | Saksamaa |
Katalin Mády | ELTE Ülikool | Ungari |
CC Conway | Tartu Ülikool | Eesti / USA |
Felix Mäkelä | Oulu Ülikool | Soome |
Juha-Lassi Tast | Rauman Lyseon Lukio | Soome |
Lea Thomas | Iseseisev uurija | Saksamaa |
Virve Vihman | Tartu Ülikool | Eesti |
Gergely Antal | ELTE Ülikool | Ungari |
Mervi de Heer | Uppsala ülikool | Rootsi / Soome |
Nikolett F. Gulyás | ELTE Ülikool | Ungari |
Miina Norvik | Tartu Ülikool | Eesti |
Corinna Lanser | Frankfurti Ülikool | Saksamaa |
Zsófia Schön | Müncheni ülikool | Saksamaa |
Csilla Der | ELTE Ülikool | Ungari |
Avneet Sharma | Tallinna Ülikool | Eesti / India |
Ilkka Posio | Turu Ülikool / Greifswaldi Ülikool | Soome / Saksamaa |
Ágnes Lukács | Budapesti Tehnikaülikool | Ungari |
Réka Zaizon | Hamburg | Saksamaa |
Anna Makeev | Tallinna Mari Selts | Eesti |
Britt-Kathleen Mere | Tartu Ülikool / MTÜ Hõimulõimed | Eesti |
Gerson Klumpp | Tartu Ülikool | Eesti |
Jurgis Pakerys | Vilniuse Ülikool | Leedu |
Ksenia Shagal | Müncheni ülikool | Saksamaa |
Torgny Hedström | Uppsala Ülikool | Rootsi |
Sini Rasmus | Sámi allaskuvla | Norra |
Alexandre Arkhipov | Hamburgi Ülikool | Saksamaa |
Mari Siiroinen | Helsingi Ülikool | Soome |
Marja-Liisa Helasvuo | Turu Ülikool | Soome |
Valts Ernštreits | Läti Ülikool | Läti |
Nikolai Kirsanov | Soome Tõlkijate ja Tõlkide Liit (SKTL) | Soome |
Katri Wesser | Müncheni ülikool | Saksamaa |
Elena Markus | Tartu Ülikool | Eesti |
Fedor Rozhanskiy | Tartu Ülikool | Eesti |
Silja-Maija Spets | Turu Ülikool | Soome |
Juan O. Cancel | Massachusettsi Tehnoloogiainstituut | USA / Puerto Rico |
Susanna Virtanen | Tartu Ülikool | Eesti |
Łukasz Sommer | Varssavi Ülikool | Poola |
Kertu Zahharov | Tartu Ülikool | Eesti |
Laura Pihlik | Tartu Ülikool | Eesti |
Dmitrii Filkin | Tartu Ülikool | Eesti |
Taavi Terasmaa | Tartu Ülikool | Eesti |
Dorian Tamm | Tartu Ülikool | Eesti |
Ari Suumann | Tartu Ülikool | Eesti |
Huining Liu | Tartu Ülikool | Hiina |
Takeishi Oshiro | Tartu Ülikool | Eesti / Jaapan |
Loe veel sarnaseid uudiseid
