31. augustil 2026 kell 14.15 kaitseb Aet Kuusik keeleteaduse erialal doktoritööd „Naming, normativity, and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023“ (Nimetused, normatiivsus ja neis navigeerimine: LGBT-sildid Eesti meediadiskursuses ja kogukonna hinnangutes, 1995–2023).
Juhendajad professor Liina Lindström ja professor Raili Marling
Oponent PhD Joanna Chojnicka (Groningeni ülikool)
Eesti on kolme aastakümnega liikunud LGBT inimeste õiguste piiramisest abieluvõrdsuseni. Sõnavara, mida avalikus ruumis seksuaalvähemuste kohta kasutatakse, on selle ajaga märgatavalt laienenud, kuid keelelised mustrid muutuvad aeglasemalt kui seadused ja hoiakud. Isegi näiliselt kaasavas meediadiskursuses püsivad edasi tekstilised mustrid, mis käsitlevad mittenormatiivset seksuaalsust millegina, mida keegi lubab, keelab või normaliseerib tingimuslikult, mitte lihtsalt ühe ühiskonnaelu osana.
Väitekiri analüüsib viie LGBT-sildi – gei, homo, homoseksuaal, kväär ja pede – kasutust Eesti meedias ja LGBT+ kogukonna hinnangutes aastatel 1995–2023. Korpusanalüüs näitab, et silt gei seostub üha enam õiguste ja heaolu teemadega, silti homoseksuaal kasutatakse eelkõige distantseerivas ja klassifitseerivas raamistikus, silt homo on kasutuselt kõige paindlikum ning toimib sageli poliitilise polariseerimise vahendina. Vaenusõna pede kasutussagedus on kolme aastakümne jooksul püsinud stabiilne, kuid muutunud on selle funktsioon: otsesest solvangust on saanud poliitiline sildistamisvahend ja maskuliinsuse kontrollimise mehhanism. Sõna kväär on LGBT+ kogukonnas tuntud ja selle üle arutatakse palju: sõna omaksvõttu kujundavad muu hulgas demograafilised tunnused, näiteks sooidentiteet ja vanus, aga ka keelelised hoiakud ja ideoloogiad ning sõna lähedus eesti omadussõnale väär, mis hinnanguid mõjutab.
Ühendades mitut meetodit, täpsemalt korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise ülevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest kolme aastakümne lõikes. Tulemused on olulised nii kriitilise meediakirjaoskuse arendamisel kui ka aruteludes, kus sõnavalik mõjutab seda, kuidas seksuaalvähemustest avalikult räägitakse ja kuidas neid diskursiivselt positsioneeritakse.
