XVIII muutuva keele päev toimub 11. novembril Tartu Ülikoolis

Kaheksateistkümnes muutuva keele päev toimub Tartu Ülikoolis 11. novembril 2021. Teemapäevale oodatakse traditsiooniliselt ettekandeid keele muutumise ja varieerumise eri vaatenurkadest, näiteks arutlemist küsimuste üle:

  • Kui keel muutub, siis mis muutub?
  • Mis meetoditega keele muutumist ja varieerumist uurida?
  • Kuidas varieerumine ja muutumine omavahel seostuvad?
  • Mis põhjustab keele varieerumist  ja muutumist?
  • Kuidas muutub kirjakeel?
  • Kuidas muutuvad ja varieeruvad keelehoiakud?
  • Kuidas muutub grammatika?
  • Kuidas muutub hääldus?

Aktuaalse teemana tõuseb aga esile ühiskonnas toimuvate pöördeliste muutuste (pandeemia, sõda) peegeldumine keeles.

Teemapäeva töö toimub üldsektsioonis ja kahes töötoas: lastekeele ja registrite töötuba. Ettekannete teesid paluma saata 15. oktoobriks korraldustoimkonna liikmele Kirsi Laanesoole aadressil kirsi.laanesoo@ut.ee. Teeside juurde palume märkida, kas soovitakse osaleda üldsektsioonis või töötoas.  Teeside vastuvõtmisest teatame 20. oktoobriks.

Korraldajad on Helle Metslang, Ilona Tragel, Reili Argus.

 

TÖÖTOAD

Lastekeele töötuba

Reili Argus, Piret Baird ja Andra Kütt

Keel muutub ka ühe kõneleja elu jooksul, kõige selgemini näeme seda siis, kui vaatame laste keelelist arengut.

Grammatiliste kategooriate ja sõnavara areng toimub eri vanuses lastel ja eri keskkonnas eri tegurite koosmõjul. Nii võib mõjutada arengut see, millises perekonnas laps kasvab, täpsemalt nt vanemate haridustase (Hart, Risley 2003; Schwab, Lew-Williams 2016). Samuti võib keelelist arengut mõjutada perekonna suurus, nt laste arv perekonnas (Havron jt 2019). Lisaks keelelise arengu kiirusele või sõnavara omandamisele, sh sõnade jaotumisele sõnaliigiti võib mõju olla tuntav ka leksikaalsemantiliste kategooriate omandamises, näiteks võib isikuliste asesõnade omandamise järjekord olla mitmelapselises perekonnas hoopis erinev ühelapselisest perekonnast. Kindlasti mõjutab keeleomandamist lapse kodukeel või see, kas neid keeli on mitu või mitte, kas keeled omandatakse samal ajal või järjestikku (De Houwer 2021), ning kas laps omandab keelt esimese või teise keelena (vrd Argus, Bauer 2021 ja Argus jt, ilmumas).

Vaatlemegi töötoas laste eesti keele arengut eri vanuses, alates väikelapseeast kuni esimese kooliastmeni, ning eri tegureid, mis keeleomandamist mõjutavad.

Viited

Argus, Reili, Merilyn Meristo & Piret Baird (ilmumas). Eesti keelt teise keelena omandavate laste eesti keele oskuse areng aasta jooksul. Philologia Estonica Tallinnensis 7.

Argus, Reili & Annika Bauer 2020. Muutevormide ilmumine eesti keelt esimese keelena omandavate laste kõnesse. Philologia Estonica Tallinnensis 5, 17–58.

De Houwer, Annick 2021Bilingual development in childhood. Cambridge University Press.

Hart, Betty & Todd T. Risley 2003. The early catastrophe: The 30 million word gap by age 3. American Educator, Spring: 4–9.

Havron, Naomi & Frank Ramus 2019. The Effect of Older Siblings on Language Development as a Function of Age Difference and Sex. Psychological Science 30, 9.

Schwab, Jessica F. &  Casey Lew-Williams,2016. Language learning, socioeconomic status, and child-directed speech. Wiley Interdisciplinary Reviews. Cognitive Science 7, 4, 264–275.

 

Registrite püsivus ja muutlikkus

Tiit Hennoste, Helle Metslang

Keel elab variantide kujul, igal neist oma elu ja eripära. Vaatleme töötoas eesti keele (või ka mõne muu keele) registreid – suulist, kirjalikku ja/või netiregistrit – ja nende allvariante: tekstiliike, žanre, alamregistreid vms.  Ootame ettekandeid, mis käsitlevad registreid (vm keelevariante):  keelevahendite kasutuse eripära mõnes registris, registrite eripära kujundavaid tegureid, keelemuutuste kulgemist registrites, registrite muutumist jne.

Registrit on käsitatud allkeelena, mis seostub teatud kasutussituatsiooni ja selle funktsioonidega (Hennoste 2001; Biber, Conrad 2009). Registrile on omased konsituatsioonist mõjutatud ja seda teistest registritest eristavad keeleliste tunnuste kimbud, ja vastupidi: mõned keelejooned on omasemad ühele, mõned teisele registrile. Keelevariandi eripära mõjutavatest teguritest on välja toodud näiteks suhtluse dialoogilist või monoloogilist loomust, argisust/avalikkust/ametlikkust, reaalajas kulgemist või toimetatavust, teksti kaasavust või informeerivust, teksti ehitust vestlusena, narratiivina või seletusena, pretendeerimist info tõsikindlusele (vt nt Hennoste jt 2022). Eripära on leitud avalduvat keele kõigis aspektides: eri tasandite struktuurijoonte kasutuses (morfoloogias, süntaksis, teksti ehituses), sõnavaras, semantikas, pragmaatikas; kasutatavate keelejoonte suuremas või väiksemas mitmekesisuses, keelevahendite omavahelises kombineeruvuses jne. (Vt nt Kerge 2004, Baumgarten jt 2012, Pic, Furmaniak 2012, Hennoste jt 2022.) Registrid varieeruvad nii diakrooniliselt kui sünkrooniliselt. Läbi muutlike aegade on keelevariante nii lisandunud, kadunud kui teisenenud; ka keelemuutused levivad keelevariantides erinevalt. (Vt nt Biber 2004, Habicht jt 2018.)

Töötuba korraldab projekti PRG341 „Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides“ töörühm.

Viited

Baumgarten, Nicole, Inke Du Bois & Juliane House (eds.) 2012. Subjectivity in Language and in Discourse. (Studies in Pragmatics 10.) Brill.

Biber, Douglas & Susan Conrad 2009. Register, Genre, and Style. Cambridge: Cambridge University Press.

Biber, Douglas E. 2004. Historical patterns for the grammatical marking of stance: A cross-register comparison. Journal of Historical Pragmatics 5:1, 107–136.

Habicht, Külli; Tiit Hennoste, Anni Jürine, Helle Metslang, David Ogren, Liina Pärismaa & Olle Sokk 2018. Language change mirroring social change: constructions with saama ‘get’ and nonfinite verb forms in different periods and registers of written Estonian. Linguistica Uralica 54 (3), 169−190.

Hennoste, Tiit 2001. Allkeeled. Rmt: Eesti keele allkeeled, toim Tiit Hennoste. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu, 9–56.

Hennoste, Tiit, Külli Prillop, Külli Habicht, Helle Metslang, Kirsi Laanesoo, Liina Pärismaa, Elen Pärt, Andra Rumm, Andriela Rääbis & Carl Eric Simmul 2022. Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites. Keel ja Kirjandus 1–2: 130–150.

Kerge, Krista 2003. Keele variatiivsus ja mine-tuletus allkeelte süntaktilise keerukuse tegurina. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Pic, Elsa & Grégory Furmaniak 2012. A study of epistemic modality in academic and popularised discourse: the case of possibility adverbs perhaps, maybe and possibly.  Revista de Lenguas para Fines Especificos, 18. Universite Sorbonne Nouvelle. PRES Sorbonne Pris Cite – Primes EA 4398, 13–44.

#teadus

Susanne Schötz (Lund): Cat–human communication: Reports from the Meowsic-project

4. oktoobril peab Susanne Schötz Lundi Ülikoolist ettekande pealkirjaga "Cat–human communication: Reports from the Meowsic-project"
21.09.2022
#teadus
Foneetikalabor

Dr Raymond Bertram viib Tartus läbi silmaseire töötoa

21.09.2022
#teadus

Piibi-Kai Kivik (Indiana): "'Conversation-for-learning' ja teised vähestruktureeritud õpikontekstid"

27. septembril 2022 kell 16.00 peab Piibi-Kai Kivik Indiana Ülikoolist Bloomingtonis loengu teemal 'Conversation-for-learning' ja teised vähestruktureeritud õpikontekstid.
15.09.2022