Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppes õpitakse sessioonõppes kaks aastat.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekaval saab õppida kahel erialal:

  • eesti keele ja kirjanduse õpetajaks põhikoolis ja gümnaasiumis;
  • eesti keele võõrkeelena õpetajaks mitte-eesti koolis, keelekursustel või mujal.

Lisaks saab omandada ka lisaeriala: soome keele õpetaja, eesti keele võõrkeelena õpetaja, lõunaeesti keele ja kultuuri õpetaja, usundiõpetuse õpetaja, filosoofiaõpetaja, ladina keele õpetaja.

Erialaainetest saad põhjalikud teadmised tänapäeva eesti keelest, eesti keelest võõrkeelena, kirjandusajaloost ja -teadusest, eesti ja maailmakirjandusest ning eesti ühiskonnast ja kultuurist.  

Kutse- ja ainedidaktika õpingud annavad sulle oskuse kavandada ja teha õppetööd ning analüüsida seda, arvestades muutuvaid haridusvajadusi. Sa õpid kasutama mitmekesiseid, aktiivseid ja kaasahaaravaid õppetegevusi ning juhtima õpperühma. 

Lisaks läbivad kõik magistrandid pedagoogilise praktika, mis annab kogemuse ja valmisoleku pärast lõpetamist klassi ees seista.

Sisseastumisest loe siit

Altpoolt leiad lisainfot õppetöö kohta.

Magistriõppes õpitakse, kuidas õpetada eesti keelt ja kirjandust huvitavalt, tänapäevaselt ja inspireerivalt. Õppekavas on erialased ainekursused, didaktika ja kutseõpingute kursused.

Eesti keele aineid ja didaktikat õpitakse eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, kirjandust ja selle didaktikat kultuuriteaduste instituudis, kutseõpingute kursusi haridusteaduste instituudis. Didaktikaaineid õpetavad koolikogemusega õppejõud.

Õppekava erialaaineid õpitakse eelkõige lähtudes kooliprogrammist. Kõik magistrandid sooritavad pedagoogilise praktika nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis, sest tegelikku klassi ees olemise kogemust on vaja kõigil tulevastel õpetajatel.

Eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala magistrandid võivad gümnaasiumiosa praktika sooritada kas mitte-eesti gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis või väliskõrgkoolis (taotledes vastavat stipendiumi Erasmuse programmi kaudu). 

Vilistlane arvab

“TÜ eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala annab hea võimaluse tutvuda nii didaktilise kui ka pedagoogilise teooriaga ja seda kohe praktikas rakendada. Tänu magistriõpingutele olin valmis õpetajaameti proovikivideks, sain kolleegi ja õpetajana paremaks meeskonnamängijaks ning oskan sõna sekka öelda ka haridusuuenduse teemadel.”

Rauno Alev, 2015. aasta vilistlane, Kiili gümnaasiumi õppejuht ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Oma kogemust magistriõpingutest jagab õppekava "Eesti keele võõrkeelena õpetaja" vilistlane Inna Hango
#õppimine
Talvine lõputööde kaitsmine

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureusetööde kaitsmised 2023

#õppimine
Talvine lõputööde kaitsmine

Magistritööde kaitsmised kevadel 2023

#õppimine #sisseastumine
Õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni.

Uuel õppeaastal õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni