Carl Eric Simmul kaitses doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks tarind“

1. septembril kell 14.15 kaitses Carl Eric Simmul eesti keele erialal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks-tarind“ („The Semantics, Information Structure, and Word Order of Estonian -des, -mata, and -maks Converb Constructions“).

Juhendajad:
kaasprofessor Külli Habicht, Tartu Ülikool
lektor Helen Plado, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Jussi Ylikoski, Turu Ülikool (Soome)

Kokkuvõte
Doktoritöö kuulub eesti keele morfosüntaksi uurimise valdkonda, kirjeldades des-, mata- ja maks-konverbitarindit kasutuspõhises raamistikus korpusanalüüsi meetodil, keskendudes semantikale ja infostruktuurile. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: aeg (Koju jõudes viskas ta pikali), põhjus (Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali), otstarve (Ta läks koju, nägemaks ema ja isa), viis, kaasnev sündmus, vahend, tulemus, tingimus, mööndus, vastandus või täpsustus. Sellele lisaks võib konverbitarind väljendada korraga mitut asjaolu, näiteks viis ja tulemus (Ta põrutas pori pritsides kodu poole) või vahend, tingimus ja mööndus. Konverbitarindi semantika on rikkalik.

Infostruktuuriliselt aitab konverbitarind ülejäänud lausel väljendada ideed või ideid. Tarind võib väljendada: idee keskmes olevat uut infokildu, toimides fookusena (Õhtusöögiks jõuaksime ainult joostes); teisejärgulist uut infokildu, toimides reema taustaosana (Ta läks taarudes kodu poole), idees teisena esile tõusvat infokildu, toimides prominentse elemendina (Nüüd ei jõuaks isegi joostes enne keskööd); ülejäänud ideed kontekstiga seostavat infokildu, toimides raamina (Joostes tundis ta kannas valu); ning omaette ideed, toimides infoüksusena (Ta jooksis kodu poole, igatsedes näha tuttavaid nägusid).

Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud: erinevad asjaolud kalduvad väljenduma idee eri osadena. Aega väljendavad tarindid toimivad sageli raamina ning viisi väljendavad tarindid fookusena ja reema taustaosana. Tarindid, mis ei väljenda aega ega viisi, toimivad tavaliselt infoüksusena. Tarindid, mis väljendavad mööndust, toimivad suhteliselt sageli prominentse elemendina.

Konverbitarindist lähtub hulk leksikaalselt iseseisvunud keelendeid, mille erinevus tavalisest konverbitarindist avaldub konverbisündmuse sündmuslikkuse taandumises ja üht või teist liiki muutuses. Iseseisvunud keelend võib väljendada markeeritava sündmuse mittesündmuslikku asjaolu (Läksin kogemata vale ukse taha), grammatilist suhet mõne asjaoluga (Hoolimata väsimusest läksime jooksuga) või pragmaatilist, keelekasutaja ja/või muu kontekstiga seotud staatust (Kokkuvõttes jäime elama; See on kahtlemata tore).

Doktoritöö selgitab uuel viisil konverbi põhjal grammatika, semantika ja infostruktuuri seoseid, millega saab arvestada teiste keelendite, lähimatest keelenditest teiste infiniittarindite ja kõrvallausete käsitlemisel

Doktoritöö kaitsmist saab jälgida ka veebis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/99085687922?pwd=Z1IamQCMt6rXR7anq8swpFHbA633Ta.1 (kohtumise ID: 990 8568 7922, pääsukood: 526233).