Eesti ja soome-ugri keeleteadus (BA)
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval saad õppida seitset eriala. Lisaks on võimalik õppida kõrvalerialana digihumanitaariat.
Miks tulla eesti ja soome-ugri keeleteadust õppima?
- Õpid keelt süvitsi analüüsima
- Lai erialade valik annab võimaluse kombineerida erinevaid huvisid keelega tegelemisel
- Võimalus siduda keeleteadust arvutilingvistika või digihumanitaariaga annab valmisoleku keeleandmete töötlemiseks ja analüüsiks tänapäeva tehnoloogiarikkas maailmas
- Võimalus tutvuda sugulaskeeltega avardab maailma
Keeleteadlased selgitavad, kuidas keel toimib, miks ja kuidas see muutub ja varieerub ning seda, kuidas tänapäeva maailmas keeltega edukalt toime tulla. Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavadel – nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes – on mitmeid erialasid, mis tegelevadki mingi osaga keeleteadusest. Seda nii Eesti kui ka laiemas kontekstis. Bakalaureuseõppe jooksul me päris keeleteadlast veel “valmis küpsetada” ei saa, kuid kindlasti saab lõpetaja oskuse eesti keelt analüüsida, suurema keeleteadlikkuse ja arusaama keelte toimimisest laiemalt. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppekava on ka eesti keele õpetajate kasvulava. Altpoolt leiad lühikese ülevaate meie erialadest.
Erialad
Eesti keele eriala on õppekava kõige pikemate traditsioonidega eriala. Erialal on kaks tihedalt seotud suunda: teoreetiline ja praktiline. Ühelt poolt käsitleme ja uurime eesti keelt nagu mistahes maailma keelt, teiselt poolt on tähtis osa õppekavast seotud praktiliste oskustega, näiteks keeletoimetamise või eesti keele (näiteks veebisõnaraamatud) digitaalsete ressursside kasutamisega. Üks keeleteadlase ehk lingivisti peamisi oskusi on kirjeldada, missugustest osadest keel koosneb ja kuidas seda analüüsida. Nimetatud oskus aitab vastata ka küsimusele, kui eriline või tavaline on eesti keel võrreldes teiste keeltega. Selleks, et mõista tänapäevast eesti keelt, on oluline tunda ka keeleajalugu ja eesti murdeid. Eesti keele eriala on alus selleks, et minna magistrantuuri õppima eesti keele ja kirjanduse või eesti keel võõrkeelena õpetajaks.
Sellest, kuidas eesti keeles kirjutatud tekstide keel on aja jooksul muutunud, räägib eesti keele kaasprofessor Külli Habicht lühiloengus “500 aastat varieerumist ehk Kirjakeelekultuur”.
Eesti keele võõrkeelena eriala on suunatud ennekõike neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Erialal on pööratud rohkem tähelepanu eesti keele praktilisele omandamisele kõrgtasemel. Samuti pannakse rõhku eesti keele analüüsimise oskusele ja teadmistele eesti kultuurist. Lisaks õpitakse, missugune on eesti keele võõrkeelena õpetamise problemaatika ning eesti keele koht mitmekeelses ja mitmekultuurilises maailmas – kõike seda, mis on oluline neile, kes näevad end õpetamas eesti keelt eri maailma paigus.
Vaata videot, et saada ettekujutus, milline näeb välja töö eesti keele võõrkeelena õpetajana. Intervjuus jagab oma kogemust meie vilistlane Inna Hango.
Üldkeeleteaduse ja keelekasutuse erialal on põhirõhk inimkeele üldistel seaduspärasustel. Lisaks jagatakse teadmisi maailma keeltest ja lingvistikast ning õpitakse tundma keelekasutuspõhise mõtteviisi põhimõtteid ja tähtsamaid suundi. Eriala on teoreetilise kallakuga, mistõttu sobib eriti neile, kes soovivad edaspidi tegeleda keeleteadusliku uurimistööga.
Missugusena paistab eesti keel laiemal taustal ja mida on eesti keeles erilist või tavalist, räägib läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik lühiloengus “Eesti keel teiste keelte seas”.
Sellest, mida ja kuidas uuritakse Tartu Ülikooli foneetika laboris, räägib eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Anton Malmi.
Soome-ugri keelte ja kultuuri eriala keskendub meie lähemate sugulaskeelte ja keelesugulaste kultuuride tundmaõppimisele. Keelesugulus soome-ugri keelte sees ja uurali keelkonnas laiemalt ei ole alati kergesti läbinähtav. Seetõttu tegeletakse erialal palju keeleajaloo küsimuste ja keelte omavahelise võrdlemisega. Erialal on võimalik õppida nii läänemeresoome keeli (näiteks soome, liivi, vadja, isuri vepsa) kui ka komi, udmurdi, ersa või selkupi keelt.
Eesti sugulasrahvastest ja -keeltest räägib läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik lühiloengus “Uurali rahvad ja keeled”.
Liivlastest ja liivi keelest räägib läänemeresoome keelte foneetika teadur Tuuli Tuisk lühiloengus “Liivi keel”.
Välitöödest eesti murrete aladel ja sugulasrahvaste juures räägib läänemeresoome keelte teadur Eva Saar lühiloengus “Välitööd läänemeresoome keelealal”.
Soome keel ja kultuur on eestlastele ühelt poolt lähedane ja tuttav, teiselt poolt täis üllatusi. Soome keeles ja kultuuris võib leida eesti keele ja kultuuriga palju sarnasusi. Nimetatud erialal õpitakse soome keelt nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt. Samuti tutvutakse Soome maa, ajaloo ja kultuuriga. Tänu Eesti ja Soome vahelistele kontaktidele on soome keele ja kultuuri tundmisel väga palju praktilisi väljundeid. Eriala lõpetanud leiavad tööd nii tõlkijate kui ka diplomaatide või kultuurisaadikutena.
Ungari keele ja kultuuri erialal on põhirõhk ungari keele omandamisel. Kuigi keelesugulus ungari keelega ei ole nii läbinähtav kui soome keelega, muutub see peale mõningast õppimist kindlasti äratuntavaks. Keeleteaduse vastu huvi tundvatele tudengitele annab ungari keele õppimine kindlasti palju juurde – nii erinevat, aga ikkagi eesti keele sugulaskeelt, on väga põnev lähemalt vaadata. Samuti tutvutakse erialal Ungari maatundmise ja ajalooga. Süvendatumaid teadmisi saavad tudengid ungari kirjandusest.
Ungari pakub üliõpilastele ohtralt võimalusi osaleda suveülikoolides või minna semestriks-kaheks Ungarisse vahetusüliõpilaseks.
Eriala seni lõpetanud tudengite seas on näiteks tõlkijaid-toimetajaid kui ka kultuurikorraldajaid Liszti Instituudis.
Arvutilingvistika erialal õpitakse tekstide ja keelelise materjali analüüsiks vajalikke meetodeid ja vahendeid ning programmeerimist. Arvutilingvisti töö tulemus võib olla midagi väga praktilist, näiteks automaatne õigekirjakorrektor või masintõlkesüsteem. Teisalt võib selle töö tulemusena saada teada midagi hoopis uut eesti keele kohta, näiteks leida vastused järgmistele küsimustele. Kas ühe eesti keele süntaksi (lauseõpetuse) teoreetilise kirjelduse põhjal on võimalik luua programm, mis oskab süntaktiliselt analüüsida kõiki eesti keele lauseid? Kui ei, kas siis on viga teoorias või ei saagi kõiki süntaksinähtusi formaliseerida?
Eriala lõpetanutest saavad tugevate IT-oskustega keelespetsialistid, kellel on valmisolek rakendada ja arendada eesti keele keeletehnoloogilisi vahendeid ning töötada välja keele analüüsiks sobivaid rakendusi.
Digihumanitaaria kõrvaleriala on mõeldud kõigile humanitaarteaduste õppekavade üliõpilastele, kes soovivad täiendada oma teadmisi tehniliste oskustega. Digihumanitaaria tegeleb samade küsimustega, millega humanitaaria, kuid kasutab selleks digitehnoloogiat ja meetodeid, mida varem humanitaarias eriti kasutatud ei ole. Kõrvalerialal õpitakse ennekõike neid oskusi, mida andmetega ringikäimine vajab: programmeerimist, statistikat, tekstidega ringikäimise oskust, andmebaasidega töötamise oskust ja oskust infot kaartidel või mujal visualiseerida. Lisaks sellele sisaldab kõrvaleriala selliseid igapäevaelus vajalikke oskusi nagu kodulehekülgede tegemine ja tarbegraafika kujundamine.
“Üldkeeleteaduse erialal lähenetakse keelele erinevate nurkade alt: häälikutest tähenduseni, keeleomandamisest sotsiolingvistikani. Tänu sellele on õpingud mitmekülgsed ning täis võimalusi avardada oma arusaama keelest meie ümber. Mina ise olen õpingute käigus hakanud märkama, kui palju põnevat infot keel endas peidab ja mida see ütleb inimese kui keelekasutaja kohta.”
“Soome-ugri rahvaste, kultuuri ja keelte kohta hakkasin uurima siis, kui õppisin koolis eesti keele ajalugu ning sain teada, kust me keeleliselt ja kultuuriliselt pärit oleme. Ülikoolis valisin selle eriala justnimelt seetõttu, et olen üsna hea keeletaibuga ning alustasin ka väikestviisi soome-ugri aktivismiga juba enne õpingute alustamist. Soome-ugri keelte eriala ja folkloristika kõrvaleriala toetavad vabatahtlikku tööd, mida teen MTÜ Hõimulõimed juhatuse liikmena ja bändis Kännu Peal Käbi, kus laulame uurali keeltes. Tänu õpingute ja vabatahtliku töö sümbioosile olen saanud mitmeid kontakte üle maailma, kel kõigil on üllas ühine missioon: kaitsta ja hoida väikeseid väljasuremisohus soome-ugri ja samojeedi keeli.”
“Olen olnud soome keelega sinasõber juba lapsepõlvest saadik, mistõttu sündis otsus tulla ülikooli soome keelt ja kultuuri õppima minu jaoks kergelt. Minu senised karjäärivalikud – turismindus ja tõlkimine – on olnud kõik seotud soome keelega. Headest soome keele oskajatest on tööturul paljudes eri valdkondades suur puudus.”
“Tulin ungari keelt ja kultuuri õppima põhiliselt huvist, aga ka aimdusest, et see laiendab oluliselt minu senist suunitlust eesti ja soome keelele. Ungari keele algkursused annavad hea baasi edasiseks tegelemiseks selle keerulise sugulaskeelega. Õpingute jooksul on võimalik käia keelekursustel Ungaris ja selleks saada stipendiume oma ülikoolist. Eriala on neile, kellele ei piisa lähisugulaskeelte tundmisest, kes ei pelga eristumist ja ebatavalisi valikuid, mille edukus on oma teha. Kui lisada ungari keele, Ungari kirjanduse ja maatundmise kursustele kõik teised soome-ugri rahvaid käsitlevad kursused, siis avardub õppija silmaring veelgi enam.”
„Arvutilingvistika on ala, mis muutub üha aktuaalsemaks tänapäevases tehnoloogilises maailmas. Erialal omandatud oskused võivad kasuks tulla igal erialal, kuna andmetöötluse ja muuga puutume kokku järjest rohkem. Eriala avab uued uksed keeleteaduse uurimiseks ning see on kasulik ka traditsiooniliseks lingvistikaks.“
