Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on eesti ja üldkeeleteaduse instituudis tegutsev üksus. Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus loodi 2000. aastal eesmärgiga koordineerida ja korraldada ajaloolise Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriala uuringuid ja sellealast akadeemilist õppetööd ning edendada Lõuna-Eesti ajaloo, kultuuri ja keelte õpetamist ja tutvustamist nii kursustel, seminaridel-konverentsidel kui ka kirjasõnas.
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse tähtsaimaks ülesandeks on Lõuna-Eestis kõneldavate põliskeelte (võro, seto ja mulgi keele) ja lõunaeesti kultuuri õpetamine ehk lõunaeesti keelest ja kultuurist teadliku järelpõlve kasvatamine. Lõunaeesti keeli ja kultuuri on võimalik õppida valikainetena ning ka omaette moodulina. Näiteks saab õppida eesti keele ja kirjanduse õpetaja lisaerialana lõunaeesti keele ja kultuuri õpetajaks.
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on olemuselt interdistsiplinaarne, tehes tihedat koostööd eri teadusalade TÜ instituutide ja mitmete teiste Lõuna-Eesti kultuuri-, teadus- ja arendusasutustega.
Paul Hagu – keskuse juhataja
Külli Eichenbaum – vana Võrumaa kultuuri asjatundja
Sulev Iva – TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rainer Kuuba – Võru Instituut
Alli Laande – Mulgimaa esindaja
Karl Pajusalu – TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Ahto Raudoja – Setumaa esindaja
Heiki Valk – TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut
Mart Velsker – TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Õppetöö
Loengud kevadsemestril 2023
„Võru keele algkursus“ (HVEE.01.002), õppejõud Sulev Iva, 20 osalejat.
„Võru keele vestluskursus“ (FLLE.00.014), õppejõud Sulev Iva, 2 osalejat.
„Seto keel“ (FLLE.00.019), õppejõud Paul Hagu ja Karl Pajusalu, 12 osalejat.
„Seto müüdilised regilaulud: tekstid ja taustad“ (FLLE.00.020), õppejõud Madis Arukask, 9 osalejat.
„Lõunaeesti kirjakeele ajalugu“ (FLLE.00.010), õppejõud Sulev Iva, 6 osalejat.
„Sissejuhatus eesti ja seto rahvausundisse“ (FLAJ.01.008), õppejõud Heiki Valk, 20 osalejat.
„Liivi lahe keeled ja kultuurid“ (HVEE.00.029), vastutav õppejõud Karl Pajusalu, osales 44 üliõpilast + kümneid vabakuulajaid.
Loengud sügissemestril 2023 Tartus
„Lõunaeesti keeled“, õppejõud Sulev Iva, 20 üliõpilast.
„Võru keele järgkursus“, õppejõud Sulev Iva, 2 üliõpilast.
„Lõunaeesti rahvalaul mütoloogilisest maailmapildist tänapäevaste skeenedeni“ (FLLE.00.018), õppejõud Madis Arukask, Janika Oras, Andreas Kalkun, 20 üliõpilast.
„Seto elulaad, elatusalad ja pärimuskultuur“, õppejõud Elvi Nassar, 6 üliõpilast.
Akadeemilise õppetegevuse korraldamine väljaspool Tartut
Viljandi, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias – „Mulgi keel ja kirjandus“, õppejõud Kristi Ilves, Alli Laande ja Karl Pajusalu 22 osalejat, sh 14 üliõpilast ja 8 täiendõppijat.
Õppeekskursioon
5. mai, 2023 – Setomaa õppeekskursioon ehk kolme muuseumi tuur setokeelsete giididega (Reegi maja, Värska talumuuseum, Obinitsa muuseum), teel tegime peatusi ka teistes kaunites ja kultuurilooliselt olulistes paikades. Ekskursioonil osales 22 inimest.
Välitööd
26.-30. juuni 2023 Hargla kihelkonnas. Osales 5 üliõpilast (2 EKV, 2 HVKU, 1 HVEE doktorant) ja 3 õppejõudu (Eva Saar, Sulev Iva, Madis Arukask).
Muud sündmused
Kuni 15. jaanuar 2023 Toomas Kuusingu näitus (võrokeelse „Kalõvipoja“ illustratsioonid) TÜ Jakobi 2 õppehoone trepigaleriis.
18. jaanuar – 31. august 2023 Mari Hiiemäe näitus „Kalameeste jutud“ ehk illustratsioonid Mall Hiiemäe raamatule „Väike kalaraamat rahvapärimusest“ (2021) Jakobi 2 õppehoone IV korrusel soome-ugri tiivas.
21. juuni – „Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XXI–XXII. Pühendusteos Karl Pajusalule 60. sünnipäevaks“ esitlus Riias, Läti Ülikooli Liivi Instituudis.
7. septembril 2023 „Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XXI–XXII. Pühendusteos Karl Pajusalule 60. sünnipäevaks“ esitlusseminar. LE keskuse aastaraamatut esitles Eva Saar, ettekannetega esinesid Evar Saar, Marju Kõivupuu ning Birute Klaas-Lang ja Valter Lang.
20. september 2023 – 31. jaanuar 2024 Sirje Toodingu näitus „Kiiksuga puuviljandus“ („Ummamuudu puuviländüs“) Jakobi 2 õppehoone IV korrusel soome-ugri tiivas.
30. novembril toimus eesti keele raamatukogus (Jakobi 2-423, Tartu) TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse korraldusel mulgi jututare. Jututare külaliseks oli 2023. aastal Mulgimaa Uhkuse tiitli pälvinud Kristi Ilves, kes esitles oma menukit „Minu Mulgimaa. Rikkus ei ole häbiasi“ (2023).
Õppetöö
Kursused kevadsemestril
9. veebruar – 20. aprill
Võru keele algkursus Viljandi Kultuuriakadeemias, õppejõud Sulev Iva. Osales 5 üliõpilast.
15. veebruar – 19. aprill
Võru keele vestluskursus, õppejõud Sulev Iva. Osales 4 üliõpilast.
16. veerbuar – 11. mai
Toimus koostöös TÜ arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumiga interdistsiplinaarne kursus „Lõuna-Eesti etnogenees“, mida õpetasid eri uurimisvaldkondade parimad tundjad: Karl Pajusalu (vastutav), Anti Selart, Marju Kõivupuu, Riho Altnurme, Mait Metspalu, Tiit Tammaru, Maaja Vadi, Mart Velsker, Szilárd Tibor Tóth, Taavi Pae, Valter Lang, Madis Arukask, Art Leete, Kristiina Tambets, Heiki Valk, Miina Norvik, Eva Saar, Mari Tõrv, Indrek Jääts. Veebikursusena toimunud kursusel osales 25 üliõpilast, lisaks u 100 vabakuulajat.
18. veebruar – 6. mai
Võru keele algkursus Tartus, õppejõud Sulev Iva. Osales 19 üliõpilast.
10. märts – 12. mai
Mulgi keele kursus, õppejõud Kristi Ilves, Alli Laande, Karl Pajusalu. Osales 5 üliõpilast.
Loengud sügissemestril 2022
16. september – 18. november
Kursus „Lõunaeesti keeled“, õppejõud Sulev Iva. Osales 11 üliõpilast.
13. september – 15. november
Võru keele järgkursus, õppejõud Sulev Iva. Osales 6 üliõpilast.
9. september – 7. oktoober
Kursus „Lõunaeesti kultuurigeograafia“, õppejõud Marju Kõivupuu ja Taavi Pae. Osales (11>) 8 üliõpilast.
15. september – 17. november
Kursus „Sissejuhatus lõunaeesti kirjandusse", õppejõud Mart Velsker. Osales (17>) 12 üliõpilast.
8. september – 8. detsember
Kursus „Lõuna-Eesti arheoloogia ja ajalugu“, õppejõud Heiki Valk. Osales 22 üliõpilast.
Õppereisid
17. mai – mulgi kursuse üliõpilased osalesid Mustlas sõnaraamatu koosolekul;
16.–17. juuni – Lutsimaa (õppereis-seminar, koostöös Emakeele Seltsiga);
16. september – „Lõunaeesti kultuurigeograafia“ ja „Mulgi keele“ üliõpilaste õppeekskursioon Lääne-Võromaale ja Ida-Mulgimaale. TÜ LE keskuse õppereis Lääne-Võrumaale ja Ida-Mulgimaale, põhiliseks sihtgrupiks kursuse „Lõunaeesti kultuurigeograafia“ ja mulgi keele kursuse üliõpilased. Õppereisi juhendas Taavi Pae. osales 17 inimest.
Kultuurisündmused
9. detsember 2021 – 17. märts 2022
Rosenbergi Ülle näitus „Elme ämäriguaa luu pilte pääl“ Tartu Ülikooli Jakobi 2 õppehoone IV korrusel. Näituse pani kokku Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Näituse valmimist toetas kultuuriministeerium Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.
18. märts – 6. mai
Kaia Hommiku maalide näitus seeriatest „Kirmsi raba hääled“ ja „Piiripealsed puud“ TÜ Jakobi 2 õppehoone IV korruse soome-ugri tiivas.
11. mai – 31. detsember
Mari Hiiemäe illustratsioonide näitus „Metsa poole“ Tartus, TÜ Jakobi 2 õppehoone IV korrusel, soome-ugri tiivas. Eksponeeritud tööd on valitud Mall Hiiemäe 2020. aastal ilmunud raamatu „Väike puu-ja põõsaraamat rahvapärimusest“ illustratsioonide hulgast.
7. november 2022 – 20. jaanuar 2023
Näitus Toomas Kuusingu illustratsioonidest võrukeelsele „Kalõvipojale“ Tartu Ülikooli Jakobi 2 õppehoone trepigaleriis.
7. novembril 2022 tähistati TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus (Jakobi 2-423, Tartu) võru keele nädalat „Kalevipoja“ õhtuga. Ettekannetega esinesid: Madis Arukask („Eeposed ja nende esitajad”), Rainer Kuuba („Võrukeelne „Kalevipoeg“ toimetaja pilgu läbi“) ja Urmas Kalla („Kuidas sündis võrukeelne „Kalevipoeg““).
Samas toimus Toomas Kuusingu näituse „Võrukeelse „Kalõvipoja“ illustratsioonid“ avamine Jakobi 2 trepihallis. Meeleolu loomiseks esines võro- ja setokeelsete lauludega meestelaulupunt Ütsiotsõ.
Muu tegevus
13. aprill
LE keskuse töötajad osalesid Setomaal Värskas toimunud Eesti põliskeelte koostöökogu koosolekul.
5. mai
TÜ LE keskuse nõukogu koosolek. Keskuse nõukogu liikmeks nimetati TÜ lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva.
11. oktoober
TÜ LE keskuse nõukogu koosolek.
Osalemine teadustöös (konverentsid)
2. – 3. juuni
LE keskuse teadlased osalesid konverentsil „Minor Finnic Languages“ (väikesearvulise kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeled) Uppsala ülikoolis (Rootsis).
27. juuni – 1. juuli
LE keskuse teadlased osalesid Euroopa Usundiloo Assotsiatsiooni (European Association for the Study of Religions) konverentsil Corki ülikoolis (Iirimaa).
21. – 26. august 2022
LE keskuse teadlased osalesid XIII rahvusvahelisel fennougristika kongressil Viini ülikoolis (Austrias).
21. oktoober
LE keskuse teadlased osalesid Tallinnas põliskeelte kümnendile pühendatud konverentsil „Eesti keeleala – põline ja rikas“.
Sõnaraamatud
Koostamisel sõnaraamatud: seto, mulgi, Häädemeeste, Saaremaa.
Sh, seto sõnaraamatu töörühma koosolekud
28. jaanuar
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
31. jaanuar
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
3. veebruar
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
7. veebruar
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
17. veebruar
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
21. veebruar
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
10. märts
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
14. märts
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
16. märts
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
7. aprill
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
11. aprill
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
20. aprill
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
25. aprill
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
28. aprill
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
9. mai
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
16. mai
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
23. mai
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
31. mai
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
13. juuni
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
17. juuni
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
22. juuni
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
8. september
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
14. september
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
22. september
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
6. oktoober
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
20. oktoober
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
28. oktoober
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
10. november
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
24. november
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
1. detsember
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
19. detsember
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
22. detsember
Seto sõnaraamatu töörühma koosolek.
03. november 2020 – 12. aprill 2021
Näitus „Edgar Valteri imeline pokumaailm“ Tartu Ülikooli Jakob 2 õppehoone IV korrusel.
Näitusel olid väljas suured pildid pokude rännakust Edgar Valteri radadel ja raamatu „Aastatsõõr pokudõga. Aastaring pokudega“ valmimisloost. Rännates läbi nelja aastaaja Edgar Valteri radadel Pöörismäel ja mitmel pool mujal ajaloolisel Võrumaal, on fotograaf Külli Leppik pildistanud kauneid loodusvaateid. Fotosid täiendavad Edgar Valteri originaaljoonistused pokudest ning Külli Leppiku aja kulgemisest kantud mõtisklused, mille on Urvaste kandi võru keelde tõlkinud Urmas Kalla.
Näituse koostas Külli Leppik. Raamatusse „Aastatsõõr pokudõga. Aastaring pokudega“ jõudnud fotodest oli näitusel väljas väike aastaring – igast aastaajast kõige iseloomulikumad ja kirkamad võtted.
Näitust vahendas Võro Instituut. Näituse tõi Eesti Rahvakultuuri Keskuse toel Tartusse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
4. veebruar
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
9. veebruar – 20. aprill
Loengukursus „Võru keele vestluskursus“, õppejõud Sulev Iva. Osales 2 üliõpilast.
9. veebruar – 20. aprill
Loengukursus „Lõunaeesti kirjakeele ajalugu“, õppejõud Sulev Iva. Osales 6 üliõpilast.
11. veebruar
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
11. veebruar – 15. aprill
Loengukursus „Setu müüdilised regilaulud: tekstid ja taustad“, õppejõud Madis Arukask. Osales 5 üliõpilast.
12. veebruar – 23. aprill
Loengukursus „Võru keele algkursus“, õppejõud Sulev Iva. Osales 17 üliõpilast.
22. veebruar
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kolimine. Keskuse uus asukoht Tartus on Jakobi 2-413 (TÜ Jakobi 2 õppehoone IV korrusel).
25. veebruar
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
4. märts
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
11. märts
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
18. märts
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
25. märts
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
8. aprill
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
15. aprill
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
22. aprill
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
29. aprill
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
13. mai
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
20. mai
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
28. mai
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
11. juuni
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
15. juuni
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
21. juuni
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
7. september – 9. november
Võru keele järgkursus, õppejõud Sulev Iva. Osales 3 üliõpilast.
9. september – 11. november
Loengukursus „Lõunaeesti folkloor“, külalisõppejõud emeriitdotsent Paul Hagu. Osales 13 üliõpilast.
10. september – 12. november
Loengukursus „Lõunaeesti keeled“, õppejõud Sulev Iva. Osales 18 üliõpilast.
10. september – 19. november
Loengukursus „Seto elulaad, elatusalad ja pärimuskultuur“, külalisõpejõud Elvi Nassar. Osales 10 üliõpilast.
15. september – 14. oktoober
Võru keele algkursus Tallinnas, Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilastele. Õppejõud Sulev Iva. Osales 25 üliõpilast.
23. september
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
30. september
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma veebikoosolek.
7. oktoober
LE keskuse jututarõ ”Seto õdak – Paul Hagu 75”. Ettekannetega esinesid ja uut seto kirjavara tutvustasid Eva Saar, Ahto Raudoja ja Karl Pajusalu. TÜ seto välitöödest 2021. aasta suvel ja seto korpuse koostamisest kõneles Janek Vaab.
07. oktoober – 16. detsember
Loengukursus „Lõuna-Eesti koha- ja isikunimed“, külalisõppejõud Mariko Faster ja Evar Saar. Osales 13 üliõpilast.
12. oktoober
Mulgi sõnaraamatu I osa (A - L) veebiversiooni esitlus ja murdesõnaraamatute seminar Mulgimaal Mustlas. Mulgi sõnaraamatut tutvustasid Karl Pajusalu, Alli Laande ja Kristi Ilves, EKI murdesõnaraamatute sarjast kõneles Jüri Viikberg ning seto sõnaraamatu koostamisest Eva Saar.
21. oktoober
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
3. november
Võro keele nädala tähistamine. TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse JUTUTARÕ külaliseks oli 2021. aasta Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat ERKKI KOORT, kes kõneles keskaegsest Võrumaast ja Tartu Piiskopkonnast ning nende inimeste lugudest kirjaniku pilgu läbi. Jututares sai osaleda nii kohapeal (Jakobi 2-103, Tartu) kui ka Zoomi vahendusel.
4. november
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
8. november
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
11. november
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
22. november
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
24. november
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse nõukogu koosolek.
29. november
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
2. detsember
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
9. detsember
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
9. detsember
MULGI JUTUTARE külalisteks olid Ave Grenberg, kes heitis tagasivaatava pilgu Abja-Paluoja tegemistele 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinnana, ja Kristi Ilves, kes tutvustas Rosenbergi Ülle näitust „Elme ämäriguaa luu pilte pääl“.
9. detsember 2021 – 17. märts 2022
Rosenbergi Ülle näitus „Elme ämäriguaa luu pilte pääl“ Tartu Ülikooli Jakobi 2 õppehoone IV korrusel. Näituse pani kokku Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Näituse valmimist toetas kultuuriministeerium Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.
17. detsember
Toimus TÜ LE keskuse pidulik juubeliseminar „TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus 20 + 1“. Seminari avas Paul Hagu, ettekannetega esinesid Eva Saar ja Karl Pajusalu („TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus 20 + 1“), Mart Velsker („Seitse tähelepanekut lõunaeesti kirjanduse kahekümnest aastast“) ja Heiki Valk („Lõuna-Eesti arheoloogia 2011–2020“).
Seminarile järgnes TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamatu XIX – XX esitlus.
Juubeliseminari kaunistas laul ning pillimäng ansamblilt Baaba ja Ka (Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar).
Lõuna-Eesti keele ja kultuuri kursused
Tule, õpi lõunaeesti põliskeeli: võru, seto ja/või mulgi keelt! Tule laienda oma silmaringi lõunaeesti kultuuriruumi ja maailmatunnetust käsitlevatel kursustel!
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus pakub igal semestril üliõpilastele neli-viis lõunaeesti keele- ja kultuurialast kursust. Lõunaeesti keele ja kultuuri aineid saab õppida valikainetena, aga ka omaette moodulina, näiteks saab õppida eesti keele ja kirjanduse õpetaja lisaerialana lõunaeesti keele ja kultuuri õpetajaks.
Meie põhiõppejõud on TÜ lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva, ent pea igal semestril on õppe mitmekesisuse huvides kutsutud kursusi õpetama külalislektoreid, oma valdkonda hästi tundvaid teadlasi ja spetsialiste. Seda nii statsionaarsetele kursustele kui ka erikursustele.
Lõunaeesti keele ja kultuuri kursused on olnud läbi aegade populaarsed ja seda mitte ainult keele- ja kirjandusteaduse üliõpilaste seas, vaid need on toonud kokku erinevate instituutide üliõpilasi üle kogu Tartu Ülikooli, sh tulevasi arste, botaanikuid, geograafe, juriste, majandusteadlasi jt. Osalejaid toovad lisaks kursuse teemale kindlasti kokku lektorite ja külalisõppejõudude sarm ja teadmised-kogemused, ent kahtlemata on oluline motivaator ka üliõpilaste endi päritolu: Võromaalt pärit mistahes eriala üliõpilased leiavad üles võro keele ja kultuuri kursused, Mulgimaalt juurtega noored mulgi keele kursuse, Setomaa juurtega noored seto keele ja kultuuri õppeained. Ent oodatud on kõik lõunaeesti põliskeeltest ja kultuurist huvitatud üliõpilased!
Kursuste toimumist toetab kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa, Mulgimaa ja Setomaa pärimuskultuuri toetusmeetmetest.
Lisainfo ja abi kursustele registreerumisel:
Eva Saar, eva.saar@ut.ee
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
HVEE.01.002 Võru keele algkursus (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursuse eesmärgiks on võrukeelse suulise ja kirjaliku väljendusoskuse omandamine algtasemel. Õpitakse võru grammatikat ning harjutatakse võru keeles lugemist ja kirjutamist.
R 10–12 (25.–35. nädalal) Jakobi 2–102
FLLE.00.014 Võru keele vestluskursus (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursusel harjutatakse võru keeles kõnelemist, st parandatakse võru keele oskust vestluste, arutluste ja muude ülesannate kaudu. Kursusele on kindlasti oodatud ka seto, mulgi ja tartu keele kõnelejad.
T 14–16 (25.–34. nädalal) Jakobi 2–103
FLLE.00.014 Võru keele grammatika (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursuse eesmärgiks on võru keele grammatika tundmise süvendamine, keskendudes eelkõige fonoloogiale ja morfoloogiale.
R 12–14 (24.–33. nädalal) Jakobi 2–106
HVEE.00.037 Lõunaeesti sõnavara ajalugu (3 EAP), õppejõud Karl Pajusalu ja Jussi Santeri Junttila
UUS KURSUS! Kursuse eesmärk on anda üldteadmised lõunaeesti keelte sõnatuletusest ning sõnavara algupärast, ajaloost ja piirkondlikest eripäradest. Lõunaeesti sõnavara kaudu tutvustab kursus etümoloogia uurimismeetodeid.
N 14–16 (24., 26., 28., 30., 32., 34. ja 36. nädalal) Jakobi 2–438
Kursuste toimumist toetab kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võrumaa, Setomaa ja Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmetest.
HVEE.01.014 Lõunaeesti keeled (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursusel tutvutakse lõunaeesti keelte ajaloolise kujunemise, jagunemise, peamiste tunnusjoonte ja tänapäevase olukorraga. Läbi praktilise keeleõppe omandatakse algtasemel võru keele oskus. Tekste lugedes ja kuulates tutvutakse seto, mulgi ja tartu keele iseärasustega ja õpitakse neil kõigil vahet tegema.
R 10–12 (2.–11. nädalal) Jakobi 2-427
HVEE.01.008 Võru keele järgkursus (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursuse eesmärgiks on võrukeelse suulise ja kirjaliku väljendusoskuse täiendamine. Õpitakse võru grammatikat ning harjutatakse võru keeles lugemist ja kirjutamist.
T 14–16 (2.–11. nädalal) Jakobi 2-103
HVEE.00.022 Seto elulaad, elatusalad ja pärimuskultuur (3 EAP), õppejõud Elvi Nassar
Kursusel õpitakse tundma traditsioonilist seto elulaadi, usku, kombestikku ja pärimuskultuuri ning suunatakse mõistma selle sisu ja tähendust.
R 12–14 (1.–10. nädalal) Jakobi 2-103.
FLLE.00.018 Lõunaeesti rahvalaul mütoloogilisest maailmapildist tänapäevaste skeenedeni (3 EAP), õppejõud Madis Arukask, Janika Oras, Andreas Kalkun
Kursusel tutvustatakse lõunaeesti laulupärimust läbi aja, sh rahvalaulupärimuse aja- ja mõtteloolisi kihte, lauludes käsitletavaid teemasid, esituspraktikaid ja muusikat.
T 16–18 (2.–11. nädalal) Jakobi 2-103
Lisainfo: Eva Saar, eva.saar@ut.ee, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Kursuste toimumist toetab kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa, Mulgimaa ja Setomaa pärimuskultuuri toetusmeetmetest.
HVEE.01.002 VÕRU KEELE ALGKURSUS (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursuse eesmärgiks on omandada võru keele oskus algtasemel.
R 10–12 (25., 27.–31., 33.–36. nädalal) Jakobi 2–103
FLLE.00.014 VÕRU KEELE VESTLUSKURSUS (3 EAP). õppejõud Sulev Iva
Kursusel harjutatakse võru keeles kõnelemist.
T 14–16 (25.–34. nädalal) Jakobi 2–103
FLLE.00.019 SETO KEEL (3 EAP), õppejõud Paul Hagu ja Karl Pajusalu
Kursusel antakse ülevaade seto keele ajaloolisest kujunemisest ja peamistest tunnusjoontest. Läbi praktilise keeleõppe omandatakse algtasemel seto keele oskus.
E 14–16 (25.–35., 37. nädalal) Jakobi 2–106
FLLE.00.020 SETU MÜÜDILISED REGILAULUD: TEKSTID JA TAUSTAD (3 EAP), õppejõud Madis Arukask
Kursusel antakse ülevaade unikaalsest ja vähe tuntud setu regilauludes kajastuvast maailmapildist tekstidega vahetu tutvumise kaudu.
E 14–16 (24.–34. nädalal) Jakobi 2–103
FLLE.00.010 LÕUNAEESTI KIRJAKEELE AJALUGU (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursusel antakse ülevaade lõunaeesti kirjakeelest alates 16. sajandist kuni tänapäevani.
T 12–14 (24.–33. nädalal) Jakobi 2–103
FLAJ.01.008 SISSEJUHATUS EESTI JA SETO RAHVAUSUNDISSE (3 EAP), õppejõud Heiki Valk
Kursusel tutvustatakse eesti ja seto rahvausundit rõhuasetusega ajaloolistel ja arheoloogilistel aspektidel ning nüüdis- ja traditsioonilise mõtteviisi erinevustel.
T 16–18 (24.–38. nädalal) Jakobi 2–213
HVEE.00.029 LIIVI LAHE KEELED JA KULTUURID (3 EAP)
Kursusel antakse ülevaade Liivi lahe ümbruse etnilisest kujunemisest, mida käsitletakse arheoloogia, geneetika, lingvistika ning teiste kultuuri- ja sotsiaalteaduste vaatepunktist.
K 16–18 (27.–36. nädalal) veebikursusena
Lisainfo ja abi kursustele registreerumisel:
Eva Saar, eva.saar@ut.ee
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Kursuste toimumist toetab kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võrumaa, Setomaa ja Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmetest.
Lõunaeesti keele ja kultuuri loengukursused sügissemestril 2022
HVEE.01.014 LÕUNAEESTI KEELED (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursusel tutvutakse lõunaeesti keelte ajaloolise kujunemise, jagunemise, peamiste tunnusjoonte ja tänapäevase olukorraga. Läbi praktilise keeleõppe omandatakse algtasemel võru keele oskus. Tekste lugedes ja kuulates tutvutakse seto, mulgi ja tartu keele iseärasustega ja õpitakse neil kõigil vahet tegema.
R 10–12 (3.–12. nädalal) Jakobi 2-103
HVEE.01.008 VÕRU KEELE JÄRGKURSUS (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursuse eesmärgiks on võrukeelse suulise ja kirjaliku väljendusoskuse täiendamine. Õpitakse võru grammatikat ning harjutatakse võru keeles lugemist ja kirjutamist.
T 14–16 (3.–12. nädalal) Jakobi 2-103
FLLE.00.011 LÕUNAEESTI KULTUURIGEOGRAAFIA (3 EAP), õppejõud Marju Kõivupuu ja Taavi Pae
Kursuse eesmärk on anda ülevaade Lõuna-Eesti erinevatest kultuuriregioonidest, nende kujunemist mõjutavatest ajaloolis-kultuurilistest protsessidest.
Analüüsitakse lõunaeesti kultuuri, sh folkloori ja kirjanduse vahekorda Lõuna-Eesti geograafiaga, vaadeldakse kirjanduslike paikade, kalmete-kalmistute ning looduslike pühapaikadega seonduvat.
R 10–14 (2.–6. nädalal, sh õppeekskursioon) Jakobi 2-102.
FLLE.00.002 SISSEJUHATUS LÕUNAEESTI KIRJANDUSSE (3 EAP), õppejõud Mart Velsker
Kursusel tutvustatakse lõunaeesti kirjandust, käsitletakse lõunaeesti kirjanduse ajalugu ja arengusuundi. Vaatluse all on olulisemad lõunaeesti autorid ja nende looming. Tutvutakse kahe konkureeriva kirjakeele ajajärguga. Ülevaatelise valikulise vaatluse alla tuleb lõunaeestiline kirjandus 20. sajandil ja uuemad suundumused.
N 14–16 (2.–11. nädalal) Jakobi 2-103
FLAJ.01.094 LÕUNA-EESTI ARHEOLOOGIA JA AJALUGU (3 EAP), õppejõud Heiki Valk
Kursuse eesmärk on tutuvustada Lõuna-Eesti kultuuriala kujunemist ning anda ülevaade Lõuna-Eesti esiaja ja ajaloo põhiperioodidest ning -sündmustest. Kursus on mõeldud ka mitteajaloolastele.
N 14–16 (2.–15. nädalal) Jakobi 2-213
Lisainfo: Eva Saar, eva.saar@ut.ee, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Kursuste toimumist toetab kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa, Mulgimaa ja Setomaa pärimuskultuuri toetusmeetmetest.
HVEE.01.002 Võru keele algkursus (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursuse eesmärgiks on algtasemel võrukeelse suulise ja kirjaliku väljendusoskuse omandamine. Õpitakse võru grammatikat ning harjutatakse võru keeles lugemist ja kirjutamist.
R 10–12 (25., 27.–32., 34.–36. nädalal) Jakobi 2–103
FLLE.00.014 Võru keele vestluskursus (3 EAP), õppejõud Sulev Iva
Kursusel harjutatakse võru keeles kõnelemist. Sõnavara rikastamiseks ja võrukeelse kõnelemisoskuse parandamiseks kasutatakse erinevaid vestlus- ja arutusteemasid, mille käigus pööratakse tähelepanu hääldusele ja grammatikale.
T 14–16 (25.–34. nädalal) Jakobi 2–103
FLLE.00.015 Mulgi keel (3 EAP), õppejõud Kristi Ilves, Alli Laande, Karl Pajusalu
Kursuse eesmärgiks on tutvumine Mulgi keele- ja kultuuriala kujunemise ja eripäraga ning Mulgi murdekeele omandamine algtasemel. Kursus on mõeldud nii neile, kel ei ole eelnevaid kokkupuuteid Mulgi murdekeele ja Mulgi kultuuriga, kui ka neile, kes soovivad oma seniseid teadmisi täiendada.
N 14–16 (28.–37. nädalal) Jakobi 2-103
HVEE.00.026 Lõuna-Eesti etnogenees (3 EAP), õppejõud Karl Pajusalu jt.
Kursusel antakse ülevaade Lõuna-Eesti etnilisest kujunemisest, käsitledes seda arheoloogia, geneetika, lingvistika ning erinevate kultuuri- ja sotsiaalteaduslike meetoditega. Kursus toimub Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koostööna.
K 16–18 (25.–36. nädalal) zoomis
Lisainfo ja abi kursustele registreerumisel:
Eva Saar, eva.saar@ut.ee
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Kursuste toimumist toetab kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võrumaa, Setomaa ja Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmetest.
HVEE.01.014 LÕUNAEESTI KEELED (3 EAP)
Õppejõud Sulev Iva
Kursusel tutvutakse lõunaeesti keelte ajaloolise kujunemise, jagunemise, peamiste tunnusjoonte ja tänapäevase olukorraga. Läbi praktilise keeleõppe omandatakse algtasemel võru keele oskus. Tekste lugedes ja kuulates tutvutakse seto, mulgi ja tartu keele iseärasustega ja õpitakse neil kõigil vahet tegema.
R 10–12 (2.–11. nädalal) Jakobi 2-103
FLLE.00.004 LÕUNAEESTI FOLKLOOR (3 EAP)
Õppejõud Paul Hagu
Põhiliselt tutvustatakse lõunaeesti folkloori eripära žanride lõikes, kuid samas antakse ülevaade ka folkloori erinevustest Lõuna-Eesti eri regioonides.
N 16–18 (2.–11. nädalal) Jakobi 2–103
HVEE.01.008 VÕRU KEELE JÄRGKURSUS (3 EAP)
Õppejõud Sulev Iva
Kursuse eesmärgiks on võrukeelse suulise ja kirjaliku väljendusoskuse täiendamine. Õpitakse võru grammatikat ning harjutatakse võru keeles lugemist ja kirjutamist.
T 14–16 (2.–11. nädalal) Jakobi 2-103
HVEE.00.021 LÕUNA-EESTI KOHA- JA ISIKUNIMED (3 EAP)
Õppejõud Mariko Faster ja Evar Saar
Uus kursus! Kursuse eesmärk on anda põhjalikud üldteadmised onomastikast (nimeuurimisest), tutvustada Lõuna-Eesti nimede eripärasid ning arendada koha- ja isikunimede analüüsimise oskust Lõuna-Eesti nimede näitel. Kursus on mõeldud kõigile, kellel on soov saada rohkem teada nimeuurimisest, kultuuriloost ja Lõuna-Eesti koha- ning isikunimedest.
N 14–16 (6.–16. nädalal) Jakobi 2-103
HVEE.00.022 SETO ELULAAD, ELATUSALAD JA PÄRIMUSKULTUUR (3 EAP)
Õppejõud Elvi Nassar
Kursusel õpitakse tundma traditsioonilist seto elulaadi, usku, kombestikku ja pärimuskultuuri ning suunatakse mõistma selle sisu ja tähendust.
R 12–14 (2.–11. nädalal) Jakobi 2-103
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamatute sarja eesmärk on Lõuna-Eesti keelt ja kultuuri käsitlevate teadustööde avaldamine.
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamatute sari on traditsiooniliselt interdistsiplinaarne, sisaldades erinevate valdkondade teadusartikleid: keel, ajalugu, arheoloogia, geneetika, rahvaluule, kultuurilugu, kirjandus, kunst jne. Ühendavaks nimetajaks on Lõuna-Eesti.
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat ilmub üks kord aastas või kaksiknumbrina üks kord kahe aasta kohta.
Toimetajad: Eva Saar, Miina Norvik, Eva Velsker
Ilmumisaasta: 2023
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
ISSN 1406-8354
ISBN 978-9916-27-180-3
Sisukord
Eessõna, lk 5–7 // Edesõna, lk 8–10 // E’ḑḑisõnā, lk 11–12
I LÕUNA-LÄÄNEMERESOOME RADADEL
Riho Grünthal: Kuramaa liivi keele kontakt eesti keelega; lk 25–43
Petri Kallio: Suomalaiset eteläviroa tutkimassa; lk 44–63
Kristiina Praakli, Pire Teras: Valgjärvest, kohanimest ja selle hääldusest valgjärvelaste keelepruugis; lk 64–84
Eberhard Winkler: Veel kord katketoonist läänemeresoome keeltes; lk 85–90
Uldis Balodis: Räisaku maarahvas? Estonian traces in central and southern Latgale; lk 91–113
Hannes Korjus: Põgusalt rahvaloendustest, lutsi maarahvast ja selle väisajatest; lk 114–120
Enn Ernits: Kraasna murraku vene laensõnadest; lk 121–134
Lili Kängsepp-Puun: Seto kultuuri kajastusi Tartu Ülikooli keele- ja folklooriuurijate välitööpäevikutes; lk 135–149
Kadri Koreinik, Sulev Iva: Katse testida Võrumaa noorte võru keele oskust; lk 150–168
Lembit Vaba: Ühe haralise sõnapere jälgedes: nolk ja kaaskond; lk 169–176
Jüri Viikberg: Kõigepealt oli jalg, seejärel tulid jalavarjud; lk 177–183
Külli Prillop, Eva Saar: Lõunaeesti keele grammatika 300 aasta tagant. Valitud peatükke Johann Christoph Clare käsikirjast; lk 184–201
Hannu Remes: Äiti ja tytär – suomen kieli Eduard Ahrensin viron kieliopissa; lk 202–214
Heikki Paunonen: Suomen murteiden ryhmittelystä ja niiden suhteesta viron murteisiin; lk 215–232
II KARLIST, PAJUSALUST JA HÄÄDEMEESTEST
Marju Kõivupuu: Paju(salu) (pärimus)maastikul; lk 235–243
Santeri Junttila: Paaksmapuu; lk 244–248
Evar Saar: Häädemeeste; lk 249–258
Valts Ernštreits, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Karl Pajusalu ja liivlaste maailm; lk 259–270
Mari Tõrv, Kristiina Tambets, Miina Norvik: Karl Pajusalu – üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi loojaid ja eestvedajaid; lk 271–275
Outi Vesakoski: Karl Pajusalu ja uralilaisen typologisen aineiston synty; lk 276–282
III LUULELISEMALT KARLIST JA KARLILE
Sander Pajusalu: Geenidest ja keeltest. Mõtisklus minu isa Karl Pajusalu 60. sünnipäevaks; lk 285–286
Katri Pajusalu: Āģist. Neli haikut Salatsi liivi keeles; lk 287
Oskar Loorits: Minu luuletet; lk 288–290
Ķempi Kārli luuletuste tõlked; lk 291–301
Eva ja Mart Velsker: Suvistelt luulemaastikelt; lk 302–309
Jan Rahman: Ameeriga professor; lk 310–311
Birute Klaas-Lang, Valter Lang: Eesti keele ja kultuuri kujunemisest ja arengust interdistsiplinaarsete uuringute kontekstis; lk 312–323
IV RINGVAADE
Eva Saar: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kroonika 2021–2022; lk 327–335
Toimetajad: Eva Saar, Karl Pajusalu, Mart Velsker
Ilmumisaasta: 2021
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
ISSN 1406-8354
Sisukord
I LÕUNA-EESTI RADADEL
Mart Velsker: Seitse tähelepanekut lõunaeesti kirjanduse kahekümnest aastast; lk 11–23
Priit Põldma: Ernst Enno ja Madis Kõivu ühine kadunud kodu; lk 24–38
Heiki Valk: Lõuna-Eesti arheoloogia 2011–2020; lk 39–79
Madis Arukask: Surnu asupaiga kujutamine 20. sajandi seto itkutekstides; 80–113
Anželika Kütt: Leelokoor Siidisõsarõq – üle 25 aasta ajalugu; lk 114–134
II LÕUNA-EESTI PÕLISKEELED
Karl Pajusalu: Kaksteist lõunapoolseimat läänemeresoome keelt; lk 139–151
Enn Ernits: Kraasna rahvalaulude sõnavarast; lk 152–177
Külli Prillop: Lõunaeesti sõnad 17. sajandi põhjaeestikeelsetes allikates; lk 178–204
Janek Vaab: Lõunaeesti sõnaalguline kõrisulghäälik – saa õks qolla?; lk 205–216
Triin Todesk: Mulgi noomenimuutmise põhijooni; lk 217–232
Eva Saar: Seto umaq sõnaq „Seto eripäraste sõnade sõnaraamatus“; lk 233–254
III RINGVAADE
Eva Saar ja Karl Pajusalu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus 20; lk 257–285
Jüvä Sullõv: Võro Vikipeediä, keeleopminõ ja (ütis)meediä; lk 286–298
Annika Pant: Setode kolmekuningapäevast; lk 299–302
Ene Saar: Miu emä lugu; lk 304–306
Eva Saar: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kroonika 2019–2020; lk 309–316
Toimetajad: Eva Saar, Karl Pajusalu, Mart Velsker
Ilmumisaasta: 2019
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
ISSN 1406-8354
Sisukord
Eessõna, lk 5
Edesõna, lk 6
I KYNÕLDUQ SYNAQ
Madis Arukask: Võrdlevalt mõnest usundilisest motiivist setu regilauludes: kirjad ja kirjalikkus; lk 11–28
Paul Hagu: Laulduq synaq; lk 29–38
Mart Velsker: Keelele keskendunud lõunaeesti luule; lk 39–48
Tiia Allas: Lõunõeesti kirändüse inneolõmada kirivüsest ja – häädümishädäst ni –ohost; lk 49–61
Eva Saar: Lõunaeesti ja isuri keele ühisjooni; lk 62–73
Elis Tuik: Seto keele ja kultuuri õpetamine Setomaa valla lasteaedades; lk 74–83
II NUKA VAIM LÕUNA-EESTI KUNSTIS
Tiiu Talvistu: Lõuna-Eesti maastik kujutavas kunstis; lk 87–95
Jane Remm: Teekond Lõuna-Eestisse. Maastiku kujutamisest ja esitamisest kunstniku vaatenurgast; lk 96–107
Rait Rosin: Kunstitegevuse tähendus ja roll väikelinnades; lk 108–114
Enno Ootsing: Kodukoha mõju; lk 115–130
III KUNSTINÄITUSTEST VÄLITÖÖDENI
Kristi Ilves: Uvvembet Mulgimaalt; lk 133–142
Jana Huul: „Siin ma olõ“ – Lõuna-Eesti kunstnike nägemusi Lõuna-Eestist; lk 143–151
Eva Saar ja Triin Todesk: Ülevaade LE keskuse välitöödest ning võru, setu ja mulgi keele näiteid aastatest 2016–2018; lk 152–160
IV TÜ LÕUNA-EESTI KEELE- JA KULTUURIUURINGUTE KESKUS 2016–2018
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kroonika 2016–2018; lk 161–174
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XV–XVI / Setumaa kogumik, 7. Pühendusteos Paul Hagule / In Honour of Paul Hagu / Сборник посвящен Паулю Хагу / Pühendüsteos Hao Paalilõ
Peatoimetajad: Helen Kästik, Eva Saar
Toimetajad: Karl Pajusalu, Ahto Raudoja, Heiki Valk, Ülo Valk
Ilmumisaasta: 2016
Tartu – Värska: Tartu Ülikooli Kirjastus
ISSN 1406-8354
Sisukord
PAUL HAGU 70
Ülo Valk: Paul Hagu seto lokaaltraditsiooni uurijana; lk 11–14
Aare Hõrn: Hao Paali tüüh Setomaa hääst; 15–18
Sulev Iva, Karl Pajusalu: Hao Paal – seto keele vidosnik; lk 19–21
Mikk Sarv: Paul Hagu lauluisana; lk 22–23
Tapio Mäkeläinen: Paul Hagu, Suomi ja suomalaiset; lk 24–26
Maili Pilt, Eva Saar, Kaja Tullus, Ülo Valk: Paul Hagu valikbibliograafia; lk 27–39
UURIMUSI SETO RAHVALUULEST, AJALOOST, KULTUURIST JA KEELEST
Osmo Pekonen: Peko ja Beowulf; 72–92
Kaja Teder: Kolme seto murraku sõnavara; lk 164–183
Elvi Nassar: Seto taresisustuse muutumine ajas; lk 184–224
Arvis Kiristaja: Setomaa õigeusu kirikute ja koguduste varasemast ajaloost; lk 284–305
TÜ LÕUNA-EESTI KEELE- JA KULTUURIUURINGUTE KESKUSE KROONIKA 01.01.2015–31.07.2016; lk 307–314
