Uurali keeled
Paljud uurali keeled on vähemuskeeled, mis muudab nende uurimise ja talletamise ülimalt oluliseks. Oma sugulaskeelte hoidmine ja dokumenteerimine ongi meie instituudi üks oluline tegevussuund. Uurimise käigus kogutakse ja dokumenteeritakse hulgaliselt keelematerjali, mille põhjal saab uurida keelt ka siis, kui selle kõnelejaid enam ei ole, nagu nt kamassi keele puhul. Uuritavate keelte hulka kuuluvad Pite ja inarisaami, ersa, komi, udmurdi, sölkupi ja kamassi, lisaks on eraldi tähelepanu all lähisugukeeled (vt läänemeresoome keelte uurimissuunda). Neid keeli uuritakse eesti ja üldkeeleteaduse instituudis mitmest eri tahust, häälikutest tekstini, sõnavarast morfosüntaksini. Uurijad kirjutavad deskriptiivsed grammatikad, täiendavad olemasolevaid kirjeldusi uute uurimistulemuste varalt ning otsivad selgitusi sünkroonilistele ja diakroonilistele mõistatustele. Suurt rolli mängivad uurimustes keelekontaktid uurali keelte naaberkeeltega Euroopas, Venemaal ja Siberis. Sugulaskeelte uurimine on kasulik ka eesti keele uurimise seisukohalt.
Suunaga seotud inimesed
Gerson Stefan Klumpp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-415
+372 737 6537
Gerson Klumpp on soome-ugri keelte professor. Tartu Ülikoolis alustas ta tööd 2011. aastal, enne seda töötas ta Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolis. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad permi ja samojeedi keeled, eriti väljasurnud kamassi keel. Eelkõige pakuvad talle huvi eri keelemuutused ning pragmaatika ja infostruktuuri mõju morfosüntakilistele struktuuridele, näiteks varieeruv sihitise markeerimine komi murretes. Gersonile meeldib töötada ka soome-ugri vanade tekstikogumikega ning uurida neid võrdlevalt tänapäevaste keeleandmetega. Lisaks juhib ta Tartu Ülikoolis väikeste uurali keelte diskursusepartiklite grammatika projekti.
Gerson Stefan Klumpp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-415
+372 737 6537
Elena Markus
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Jakobi 2-405
Elena Markus on soome-ugri osakonna läänemeresoome keelte kaasprofessor. Tema uurimistöö on peamiselt seotud vadja ja isuri keelte dokumentatsiooni ja kirjeldusega ning see hõlmab eri teemasid, sealhulgas foneetikat, morfofonoloogiat, morfoloogiat, keelekontakte ja konvergentsi. Ta on teinud mõlemas keeles ulatuslikke välitöid ning koostanud vadja ja isuri keele kohta hulgaliselt heli- ja videomaterjale, mis on hoiustatud mitmes keelearhiivis. Aastatel 2020-2025 on ta kaasatud Gerson Klumppi juhitud projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus ta uurib diskursusepartikleid isuri ja vadja keeles.
Elena Markus
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Jakobi 2-405
Fedor Rozhanskiy
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
soome-ugri keelte kaasprofessor
Jakobi 2-410
Fedor Rozhanskiy on soome-ugri keelte kaasprofessor. 1980- ja 1990-ndatel töötas ta põhiliselt lääneaafrika keeltega, eriti songai keelega. 2000. aastast uurib ta soome-ugri keeli. Fedor kirjeldab ja dokumenteerib vadja ja isuri keelt, aga keskendub oma uurimistöös ka teistele soome-ugri keeltele, nt mari ja komi keelele. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad morfofonoloogia, eksperimentaalne foneetika, morfoloogia, süntaks, intrageneetiline tüpoloogia, reduplikatsiooniteooria ja tüpoloogia, ideofoonid, keelekontakt, laenud, keele varieerumine, ohustatud keeled ja välitööd.
Fedor Rozhanskiy
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
soome-ugri keelte kaasprofessor
Jakobi 2-410
Denys Teptiuk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
mordva keelte teadur
Jakobi 2-431
Denys Teptiuk on mordva keelte teadur. Oma uurimistöös keskendub ta tüpoloogilisest ja funktsioonaalsest vaatenurgast kvotatiivsetele indeksitele ning vahendatud kõnele ja mõttele soome-ugri keeltes (soome, eesti, ungari, komi, udmurdi ja ersa) ja kaugemalgi (vene ja inglise keeles). Denys tunneb samuti suurt huvi episteemilise modaalsuse, evidentsiaalsuse, lingvistilise kaasatuse (ingl "engagement") ja sellega seotud valdkondade ning selle vastu, kuidas neid kategooriaid kasutatakse idapoolsetes soome-ugri keeltes, eriti kokkupuutel valitseva vene keelega. Tartu Ülikooli järeldoktorandina töötab Denys projektis, mis uurib diskursusepartikleid/markereid väiksemates uurali keeltes.
Denys Teptiuk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
mordva keelte teadur
Jakobi 2-431
Miina Norvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte lektor
Jakobi 2-445
Miina Norvik on läänemeresoome keelte teadur. Oma teadustöös keskendub ta peamiselt liivi keele ja teiste lähedaste sugulaskeelte (nagu karjala, vepsa) grammatikanähtuste uurimisele. Ennekõike huvitavad teda vormi- ja lausetasandi nähtused (nt aja, muutuse, võrdluse väljendamine), mille uurimiseks on ta üldiselt kasutanud funktsionaal-tüpoloogilist lähenemist. 2018. aastast on ta tegelenud uurali keeltega ka laiemalt, arendades uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi UraTyp. Ühtlasi on see andnud talle võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ning osaleda erialaülestes uurimisrühmades (AGL ja BEDLAN). 2023. aasta märtsini töötab ta Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte osakonnas, kus viib läbi oma järeldoktorantuuri projekti "Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses". Et tutvustada maailma keelelist rikkust ka kooliõpilastele, aitab Miina juba 2011. aastast lingvistikaolümpiaade korraldada.
Miina Norvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte lektor
Jakobi 2-445
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur
Jakobi 2-413
Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator (tööleping peatatud) 0,3 k
+372 737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Eva on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib Eva projekti "Vepsa omailm 21. sajandil" ja on Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Seto Instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur
Jakobi 2-413
Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator (tööleping peatatud) 0,3 k
+372 737 5422
Nikolay Kuznetsov
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
soome-ugri keelte lektor 0,8 k
Jakobi 2-421
Nikolay Kuznetsov on soome-ugri keelte lektor. Ta õpetab komi keelt ja peab loenguid komi kultuurist. Samuti loeb ta koos kolleegidega sissejuhatavat kursust soome-ugri keelte ja eesti keele uurimisest ning fennougristikast. Nikolai teaduslikud huvialad on permi keeled, eriti komi keele morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka komi folkloor ja kultuur laiemas mõttes. Doktoriväitekirja on ta kirjutanud komi keele kohakäänete semantikast kognitiivse lingvistika vaatevinklist.
Nikolay Kuznetsov
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
soome-ugri keelte lektor 0,8 k
Jakobi 2-421
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digitaalse lingvistika lektor
Jakobi 2-417
Joshua Wilbur on digihumanitaaria lektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduses ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriline uurimishuvi on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on välja suremas.
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digitaalse lingvistika lektor
Jakobi 2-417
Merit Niinemägi
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
saami keelte nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2-418
Merit Niinemägi on uurali keelte doktorant ja saami keelte nooremteadur, kelle peamised uurimishuvid on morfosüntaks ning keele varieerumine ja muutumine. Oma doktoritöös keskendub ta inarisaami keelele, mille näitel uurib ühe vähemuskeele ohustatuse ja taaselustamisega kaasnevaid keelemuutusi morfosüntaksi tasandil. Merit osaleb ka inarisaami prosoodia ja morfoloogia projektis.
Merit Niinemägi
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
saami keelte nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2-418
Eda-Riin Tuuling
komi keelte nooremteadur 0,5 k
Eda-Riin Tuuling on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta komi demonstratiivpronoomenite pragmaatilist kasutust ja vormilist varieeruvust. Nooremteadurina teeb ta kaasa Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika".
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele teadur
Jakobi 2-418
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele teadur
Jakobi 2-418
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumppi projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" meeskonna liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Iuliia uurib fookus- ja diskursusepartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksit udmurdi keeles. 2013. aastast on Iuliia osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis. Ta on osa võtnud umbes kümnest Põhja-Udmurtia välitööst. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Triin Todesk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keelte teadur
Jakobi 2-430
Triin Todesk on lõunaeesti keelte teadur, kes töötab eesti murrete ning lõunaeesti keeltega, ennekõike seto ja mulgiga, ning on osalenud arvukatel murdekogumisretkedel nii Eestis kui ka Venemaal. Praegu koordineerib Triin Liina Lindströmi juhitud projektis "Interdistsiplinaarne seto korpus" seto keele salvestuste litereerimist ja osaleb uue materjali salvestamises. Kogutud materjali põhjal uurib Triin seto diskursusepartikleid Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika". Mulgi keeles uurib Triin noomeni muutemorfoloogiat ja on välja töötanud mulgi keele noomenitüübistiku, mille põhjal jagatakse tüüpidesse Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ning Mulgi Kultuuri Instituudi koostöös valmiva mulgi sõnaraamatu käändsõnad. Lisaks tegeleb Triin komi keelega, näiteks oma doktoritöös uuris ta komi keele sõnaliigiülese kliitiku džyk liitumist tegusõnadega.
Triin Todesk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keelte teadur
Jakobi 2-430
Rodolfo Basile kaitseb doktoritööd „Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach”
24. mail kell 14.15 kaitseb Rodolfo Basile doktoritööd „Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach”.
