Tekstiuurimine
Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990-ndatel. Toona keskenduti valdavalt meediatekstide kvalitatiivsele analüüsile, kuid aja jooksul on mitmekesistunud nii uurimisainestik kui ka -metoodika. Praegusajal annavad tooni mitmesugused žanriuuringud, näiteks analüüsitakse haldustekstide, akadeemiliste tekstide ja koroonapiirangute siltide suhtluseesmärke, struktuuri ja keelekasutust. Diskursuseanalüüsil põhineva teadustöö fookuses on sooliselt markeeritud sõnavara.
Tekstianalüüsi raamistikus tehtud teadustöö toetab tekstikeskset emakeeleõpetust nii üldharidus- kui ka kõrgkoolis. Tähelepanu keskmesse on tõusnud protsessipõhine tekstiloome ja ainekirjaoskus.
Image
Käimas on projekt “Protsessikeskne tekstiloome gümnaasiumis ja ülikoolis: tõenduspõhine teadmus ja praktikad”.
- Uurime gümnaasiumis ja ülikoolis kirjutatavaid tekste.
- Tahame teada, mis täpsemalt abiturientidele ja üliõpilastele tekstiloomel raskusi valmistab.
- Koostame toetavaid materjale.
- Lai eesmärk on protsessikeskse kirjutamise ja kaasõppija tagasiside kasutamise (sügavam) juurutamine nii gümnaasiumis kui ülikoolis.
Loe projekti kohta lähemalt siit.
Suunaga seotud inimesed
Ilona Tragel
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse kaasprofessor
Jakobi 2-442
526 4065 (3356)
Ilona Tragel on üldkeeleteaduse kaasprofessor, kes töötab Tartu Ülikoolis alates 2001. aastast. Ta on töötanud ka teadurina, keelekeskuse juhatajana ja doktorikooli juhatajana. 2014.-2018. aastal töötas Ilona Pekingi välisõpingute ülikoolis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminiteeriumi lähetatud eesti keele lektorina. Doktoriväitekirja eesti keele tuumverbidest kaitses ta 2003. aastal Tartu Ülikoolis. Ilona keeleteaduslik taust on kognitiivne lingvistika, uurimishuvid on seotud verbisemantika ja polüseemia, viimasel ajal ka akadeemiliste tekstide ja koroonakeelega.
Ilona Tragel
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse kaasprofessor
Jakobi 2-442
526 4065 (3356)
Riina Reinsalu
Eesti keele osakond
Eesti keele väljendusõpetuse keskus
eesti keele tekstiõpetuse lektor (tööleping peatatud)
Riina Reinsalu on eesti keele tekstiõpetuse lektor, kes uurib tekstianalüüsi raamistikus eri liiki tekste. Tema peamine uurimisvaldkond on õigus- ja halduskeel, sh selge keele põhimõtete rakendamine kodaniku ja ametiasutuse suhtluses. Riina korraldab eesti keele väljendusõpetuse keskuse tegevust ja toetab eri ainete kaudu üliõpilasi akadeemiliste tekstide kirjutamisel. Kutselise keeletoimetajana õpetab ta ka mitmesuguseid keeletoimetamisaineid.
Riina Reinsalu
Eesti keele osakond
Eesti keele väljendusõpetuse keskus
eesti keele tekstiõpetuse lektor (tööleping peatatud)
Helen Hint
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
väljendusoskuse lektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-430
+372 737 6022
Helen Hint on akadeemilise väljendusoskuse teadur, kes uurib akadeemiliste tekstide lingvistilisi ja retoorilisi tunnuseid. Täpsemalt keskendub ta eesti akadeemiliste tekstide traditsiooni kaardistamisele, võrreldes seda ka teiste keelte traditsioonidega. Ta õpetab ka akadeemiliste tekstide kirjutamist. Helen kuulub referentsiaalsete praktikate töörühma, kus ta uurib referentsiaalseid vahendeid ja nende kasutusmustreid. Oma doktoritöös keskendus Helen eesti keele anafooriliste referentsiaalsete vahendite (nt asesõnad, määratlejaga fraasid) valikut mõjutavatele teguritele ning süstematiseeris eesti keele referentsiaalsed vahendid vormispetsiifilise mitmetegurilise lähenemise alusel. Lisaks sellele on ta uurinud ja arendanud gümnaasiumiõpilaste suhtluspädevust ning on protsessikeskse kirjutamise entusiast. Helen on ka populaarteadusliku ajakirja Oma Keel toimetaja.
Helen Hint
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
väljendusoskuse lektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-430
+372 737 6022
Maigi Vija
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
emakeeleõpetuse nooremlektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-429
Maigi Vija on emakeeleõpetuse nooremlektor, kes õpetab eesti keele ja selle õpetamisega seotud aineid ning juhendab koolipraktikat. Talle pakuvad huvi õppimise ja õpetamisega seotud teemad (teemaõpe, kirjutamisõpetus) ning varem on ta uurinud esimese keele omandamist (pronoomenid, kvantorid, verb).
Maigi Vija
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
emakeeleõpetuse nooremlektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-429
Külli Habicht
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele kaasprofessor
Jakobi 2-444
Külli Habicht on eesti keele kaasprofessor, kelle põhilised uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, muute- ja tuletusmorfoloogia, leksikoloogia ja vana kirjakeel. Ta on tegelenud ka pragmaatika ja diskursuse teemadega ning vana kirjakeele perioode mõtestava ajaloolise sotsiolingvistikaga. Tema uurimused on lähtunud funktsionaalsest kasutuspõhisest teooriast. Muu hulgas on ta uurinud kaassõnade ja modaalkonstruktsioonide grammatiseerumist, diskursusepartiklite pragmatiseerumist ja kirjakeele sõnavara diakroonilist arengut. Praegu on ta seotud vana kirjakeele digisõnastiku koostamise ja pragmaatiliste üksuste registripõhise uurimise projektidega. Helle Metslangi juhitud pragmaatika projektirühma kaudu (PRG341) osaleb ta ka Eesti-uuringute tippkeskuse töös. Ta on eesti keele sõnamuutmise tervikkäsitluse, nelja vana kirjakeele sõnastiku ning gümnaasiumiõpiku "Keel ja ühiskond" kaasautor. Külli on kuulunud eesti keele riigieksami töörühma ning löönud aastaid kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel.
Külli Habicht
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele kaasprofessor
Jakobi 2-444
Elisabeth Kaukonen
doktorant
Elisabeth Kaukonen on eesti keele doktorant, kelle huvi- ja uurimissuund on eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara, selle kasutus ning keelekasutajate hoiakud sooliselt markeeritud sõnavara ja keele feminiseerimise suhtes.
